Rail Baltic sai kopsaka rahasüsti

Fossiilkütuste osakaal on transpordisektoris hoopis kasvanud, heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld. Kui palju kõik lõpuks maksma läheb, ei tea täna keegi.

Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Rail Balticu Pärnumaa planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Aruandes on välja toodud meetmed, mis aitavad trassi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju leevendada.

Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.

Heite vähenemine oli kõige suurem energeetikas, murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide. Metsanduses sidumine väheneb, aga kiiret lahendust pole.

Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.