Läti teeb Eestile ära

Kas peale sotsmaksulae on Lätis veel tehtud mõni huvitav maksumuudatus?Läti vähendas mõnevõrra sotsiaalkindlustuse maksete määrasid. Samas üks oluline ja väga põhimõtteline muudatus, mis jõustus Lätis 2013. aastast, oli äriühingute osaluste müügile maksuvabastuse kehtestamine. See tähendab, et kui Läti äriühing maksab oma kasumilt tavaliselt tulumaksu 15%, siis teiste äriühingute aktsiate müügist saadud tulu ei maksustata üldse.

Samas kui Eesti äriühing müüb aktsiaid, siis maksab tulumaksu müügist saadud kasumi dividendina jaotamisel (21% brutosummast ehk 21/79 netosummast) ehk erinevus osaluse müüja jaoks on oluline.

Kas mõnedel ettevõtetel oleks mõttekam registreerida oma tegevus hoopis Lätti? Miks? Lätis on kindlasti mitmeid maksupõhjuseid, millega meelidata äriühinguid: aktsiate müügi maksuvabastus, madal äriühingu tulumaksumäär (15%) ja nüüd ka sotsiaalmaksu ülempiir. Seega tõmbab Läti ligi valdusühinguid, kasumit jaotavaid äriühinguid, kellele Eesti edasilükatud tulumaks ei anna mitte midagi, ning nüüd ka (väga) kõrgepalgalisi töökohti.

Või neil, kellel on tütarfirma Lätis, kas oleks mõttekas oma tegevus sinna ümber tõsta? Eriti kõrgepalgaliste töötajatega ettevõtetel?Kui kõrgepalgaline töötaja töötab reaalselt Eestis, siis Läti äriühingu palgale üleviimine palju ei muuda, sest tööjõumaksu tuleks ikkagi Eestis maksta. Kui aga see kõrgepalgaline töötaja on valmis minema tööle ja elama Lätti, siis on maksuvõit olemas, kuid sel juhul peaks olema palk oluliselt kõrgem kui 3900 eurot, sest kuni sotsiaalmaksu ülempiirini kuulub palk tavakorras sotsiaalmaksuga maksustamisele.

Kas Eesti võiks ka sotsiaalmaksu lae kehtestada? Miks?Eestis on seda tõsiselt kaalutud ja tänu Teenusmajanduse Koja tegevusele on see ettepanek jõudnud ka koalitsioonileppesse. Siiski on kahtlane, kas see reaalselt kehtestatakse, sest kardetakse negatiivset mõju riigieelarve tuludele.

Siiski ei tohiks alahinnata kaudset kasu, mis tekib seeläbi, et Eesti tööjõud muutuks konkurentsivõimelisemaks kõrgema lisandväärtusega sektorites ning annaks selge sõnumi ümberkaudsetele riikidele, et Eestis on hea koht kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks. Viimased aga tooks kohalikele omavalitsustele uusi maksumaksjad, kohalike ettevõtjatele - alates taksojuhtidest ja restoranidest kuni advokaatide ja kinnisvaraarendajateni - uusi kliente, mis suurendaks käibemaksu laekumisi.

Samuti annaks see tööandjatele võimaluse palka tõsta ilma oma kasumlikkust vähendamata ning seeläbi ehk hoida ka teatud valdkondade inimesi - nagu näiteks arstid, IT-sektor - välismaale lahkumast. Samuti muudaks see mõttetuks OÜtamise ehk palga saamise läbi isikliku OÜ, sest teatud summast oleks dividend ja töötasu ühte moodi maksustatud.

Samas peab arvestama, et sotsiaalmaksu ülempiiriga kaasneks ka sotsiaalhüvede ülempiir ehk haige kõrgepalgaline ei saaks enam haigusraha lähtudes oma keskmisest palgast, vaid oluliselt madalamast summast, mis siiski tagaks äraelamise haiguse perioodil. Unustada ei tohiks, et ka täna juba kehtib Eestis sotsiaalmaksu ülempiir - füüsilisest isikust ettevõtjatele.