Kõrgepalgaliste seadus tõrjuti tagasi

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 9. juuni 2016 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõrgepalgaliste seadus tõrjuti tagasi
Riigikogus hääletati sotsiaalmaksu lae kehtestamine mahaFoto: Andras Kralla
„Kurb,“ ütles IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, kuuldes, et riigikogu lükkas tagasi sotsiaalmaksu lae kehtestama pidanud seaduseelnõu.
Alamäe sõnul oleks seadus olnud väga vajalik. "Tööjõumaksud on Eestis kõrged ja see võinuks anda leevendust. Eriti vajalik on see sektoritele, kus tippkvalifikatsiooniga tööjõud on põhiline kuluartikkel. Kindlasti oleks see lisaargument välismaiste spetsialistide Eestisse toomisel,“ märkis Alamäe.
Ta lisas, et kui vaadata viimase 10 aasta statistikat, on ettevõtete kasumid ja investeeringud suhtena SKPsse järjest langenud, samas kui tööjõukulud on selges tõusus. „See pärsib meie ettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet. Lisaks võib see muudatus kurioossel kombel isegi suurendada sotsiaalmaksu laekumist dividendide arvelt,“ arutles Alamäe.
Lisaks Alamäele on teisedki ettevõtjad rääkinud, et Eestis pole võtta kvalifitseeritud spetsialiste ja üks võimalus neid siia saada on kehtestada sotsiaalmaksule lagi. Vabaerakond kirjutas sotsiaalmaksu lae eelnõu seletuskirjas, et lisaks spetsialistide siia meelitamisele võiks muudatus soodustada ka nende siia jäämist, misläbi muutuks Eesti majandus targemaks ja tootlikumaks.
Idee seisnes selles, et sotsiaalmaksu maksmise kohustus säiliks kuni 4,5kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni, IV kvartali seisuga oleks sotsiaalmaksu ülempiir 3451,5 eurot ja sellest ülespoole jääv palgatulu poleks enam sotsiaalmaksuga maksustatav.
Nortali juhi Priit Alamäe sõnul oleks spetsialistide Eestisse meelitamseks sotsmaksu lae kehtestamine vajalik olnudFoto: Andras Kralla
Maksumaksjate liidu maksueksperdi Lasse Lehise sõnul olid nemad eelnõu koostamisel Vabaerakonnale nõu ja jõuga abiks. „See ilmselt vastab ka kõigile küsimustele. Loomulikult peame seda õigeks ja loodame, et valitsus algatab peatselt ise midagi sarnast. Tihti on nii, et head seadused jäävad ainult sellepärast vastu võtmata, et need algatati "valede" inimeste poolt,“ ütles Lehis.
Riigikogu lükkas eelnõu tagasi, kuid nii, et 40% riigikogu liikmetest isegi ei hääletanud.
Holsmer: liiga suur miinus
Eelnõu komisjoni esindaja ja Reformierakonna liikme Remo Holsmeri sõnul katkestati eelnõu esimesel lugemisel. Tema sõnul ei olnud keegi erakondadest selle vastu, et Eestisse oleks kõrgepalgalisi spetsialiste juurde vaja, kuid küsimus on selles, kuidas töötada välja selleks kõige parem viis. „Et see mõjutaks konkreetselt kõrgepalgaliste töökohtade loomist,“ rääkis Holsmer.
Ta meenutas Läti kogemust sotsiaalmaksu lae kehtestamisega, mis tema hinnangul pole end ära tasunud. "Et sellisel kujul lagi panna – see ei toimi. Statistika näitas, et Lätis ei tekkinud kõrgepalgalisi töökohtasid juurde. Küsimus on selles, kuidas disainida muudatust nii, et mõju oleks nähtav ja tuntav,“ ütles Holsmer.
Ta märkis, et eelnõule ei olnud eelarves ka rahalist katet. „Polnud katteallikaid. Vabaerakond ise arvas, et eelnõu miinus oleks esimese aasta eelarves ca 60 miljoni kandis, kuid valitsus arvutas natuke alla 90 miljoni,“ selgitas Holsmer.
Ta ütles, et nii rahandusministeerium kui ka valitsus tulevad välja uute ideedega, aga millal, veel ei tea. Ta lisas, et sotsiaalmaksu lagi on lõppkokkuvõttes siiski soodustus, mis tuleb kellegi teise arvel.
Idufirmad juba ootavad
Eesti start-up-kogukonna hinnangul oleks seadusemuudatus kindlasti vajalik. Kogukonna eestkõneleja Mari Vavulski sõnul avaldaks sotsiaalmaksu lae kehtestamine mõju eelkõige neile ettevõtetele, kes on arengufaasis jõudnud kaugele – kaasanud juba rohkem kapitali ja loonud palju kõrge palgaga töökohti.
Startup Estonia programmi juht Mari Vavulski usub, et Eestile on oluline siia kvalifitseeritud tööjõudu meelitadaFoto: Andras Kralla
Tema sõnul näevad idufirmad Eesti ettevõtluskeskkonna kitsaskohana just tööjõumakse, täpsemalt kõrget sotsiaalmaksu. "Kui Eesti ambitsioon on olla koht, kus töötatakse välja nutikaid lahendusi, siis selle jaoks on vaja kaasata tippteadmist kogu maailmast ja ilmselgelt tuleb neile selle eest maksta väärilist tasu,“ märkis Vavulski.
Vavulski usub, et muudatus motiveeriks kasvavaid Eesti ettevõtteid rohkem kõrge lisandväärtusega töökohti looma, lisaks jäävad nad pikemaks ajaks tugevalt Eestiga seotuks. „See võiks kiirendada ettevõtete arengut, kuna häid inimesi suudetaks varem pardale tuua, praegu käib üle jõu. Tänu sellele jõuaks suurem osa idufirmadest kasvufaasini enne, kui raha otsa lõppeb,“ seletas Vavulski.
Ta rääkis, et eelmisel aastal tasusid Eesti idufirmad kokku umbes 20 miljonit eurot tööjõumakse. "See võiks suureneda tänu kõrgepalgaliste töökohtade loomisele Eestisse. Allesjääva raha eest palgatakse rohkem töötajaid. Pikemaajaline mõju võiks avalduda ka Eesti atraktiivsuse tõusus välisettevõtjate silmis, eeldusel, et riigi soov on turustada riiki kui soodsat kohta talendile, ettevõtjale,“ seletas Vavulski.
Selgitus: Kirjutasime esialgses tekstis ekslikult, et Vabaerakond hääletas üllatuslikult vastu kõrgepalgaliste seadusele. Tegelikkuses olid nad vastu enda algatatud seaduseelnõu tagasikutsumisele. Vabandust.

Kommentaar: ainult üks miinus, seegi lühiajaline
Raul AronEesti Tööandjate Keskliidu maksunõunik ja analüütik
"Sotsiaalmaksu lage on USAs kasutatud 80 aastat ja see on kasutusel mujalgi, näiteks Saksamaal, Jaapanis, Lätis, Hispaanias, Kanadas. Mõnes riigis on lagi 1–2 keskmist palka, mitte 3 keskmist või 4,5 mediaani, nagu Eestis arutatud.
Sotsiaalmaksu lae mõte seisneb selles, et tööandjad oleksid motiveeritud looma kõrgepalgalisi töökohti, mis enamasti loovad ka suuremat lisandunud väärtust – kasvatavad tootlikkust. See omakorda tõstab konkurentsivõimet, mis võimaldab ettevõtetel laieneda ja uusi töökohti luua kõigis palgaklassides.
Üks oluline argument on tervishoiu ja pensionite õiglane finantseerimine, sest 4,5 mediaanpalka teeniv inimene ei tarbi tervishoiuteenuseid reeglina rohkem kui ühte mediaani teeniv inimene ja samuti ei ole head põhjust, miks ta peaks praeguseid pensione rohkem rahastama.
Kallim tööjõud on sageli haritum, aktiivsem ja loob firmas uut oskusteavet, mis võimaldab ka teise palgaklasside sissetulekuid suurendada. Inimesi, kes võivad oma töö eest küsida 3 keskmist või 4,5 mediaanpalka kuus, on vähe, ja nende järele on suur nõudlus terves maailmas. Arvestades, et paljudes riikides on motiveerimisvõimalused niikuinii paremad kui Eestis, peaks tööandjatele andma kõik võimalused, et konkurentsivõimet globaalsel tööjõuturul suurendada.
Eesti Tööandjate Keskliit on leidnud, et sotsiaalmaksu lae kehtestamise ainus puudus on tulu vähenemine eelarves lühiajalises perspektiivis. Samas tuleb arvestada, et eesmärk pikemas perspektiivis on kõrgem tootlikkus, uued töökohad ja võimalik, et ka suurema töötasu maksmine dividendide asemel, mis seega pikemas perspektiivis peaks eelarvetulusid hoopis suurendama. Seega kindlasti väärib teema edasist arutamist ja analüüsi."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum