- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes maksab kinni Rootsi pankade rumalused?
Deutsche Banki analüüsi näol jõudis ajakirjandusse lõpuks üks mõistlik ettepanek selle kohta, mida Eesti praeguses kriisiolukorras tegema peaks. Nimelt soovitati kroon devalveerida ja kõik laenud kroonipõhiseks muuta.
Loomulikult hakkas taolise aruka ettepaneku vastu kohe protestima Rootsi pankade poolt kinni makstud kõnekoor, korrates nagu katkiläinud heliplaat – „devalveerimine pole lahendus“. Vast ehk kõige mürgisema avalduse tegi Maris Lauri, kes Delfile ütles, et „...paratamatult tekib tunne, et mõnede välisanalüütikute arvates idapoolsemates euroliidu riikides seadused ei kehtigi ...ühepoolselt ühtegi lepingut muuta ei saa.“
Kui Rootsi pankades töötaksid targemad inimesed, siis oleksid nad teadnud (enne kui ahnusest pimestatuna eurolaenude mahul nii suureks lasid kasvada), et seadustel on omadus aja jooksul muutuda. Kui seadused kunagi poleks muutunud, proua Lauri, siis poleks näiteks naistel senimaani valimisõigust!
Ajaloos on piisavalt näiteid selle kohta, kuidas kriiside ja devalvatsioonide käigus devalveeritakse ka võlakohustused. Näiteks USAs kirjutati laialt lepingutesse sisse nn. kulla klausel (gold clause), mis kaitses dollari devalveerimise eest. Kui aga dollar lõpuks devalveeriti kulla suhtes Suure Depressiooni päevil, võeti vastu ka Gold Reserve Act (1934), mis tühistas võlausaldajate õiguse nõuda võlgade tasumist kullas – ja seega muutis iga taolise lepingu. Sellega seati USA kui riigi huvid kõrgemale liigkasuvõtjate huvidest, kes oleks iga hinna eest tahtnud võlad kullas sisse nõuda.
Praeguses olukorras oleks ka Eesti riigil vaja otsustavat ja tarka tegutsemist, et Rootsi pankade soov mistahes hinnaga oma eurod välja pressida ei sandistaks Eesti majandust ja ei muudaks Eestit Argentiina taoliseks majanduslikuks invaliidiks, kus elatustase permanentselt madal. Senimaani pole aga ei valitsusest, Riigikogust ega Eesti Pangast mingeid märke, et keegi isegi saaks olukorra tõsidusest aru või püüaks midagi ette võtta.
Tahes tahtmata tuleb mõte, et praegune olukord sarnaneb väga 1939. aastaga. Praegu ei ähvarda Eestit aga mitte sõjaväeline, vaid majanduslik okupatsioon. Hirmuäratav on ka fakt, et kui IMF käis Eestit kontrollimas käesoleva aasta veebruaris (vt. http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2009/cr0989.pdf), oli asja juures ka Rootsi esindaja. Nii nagu 1939, nii ka praegu Eesti poliitline eliit lihtsalt vaikib ja loodab asjatult, et probleem ehk kuidagimoodi laheneb iseenesest.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele