- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas Eesti valitsus Rootsi pankurite taskuid täidab
Läinud nädalal saabus kaks huvitavat uudist. Kõigepealt laenas Leedu valitsus oma siseturult 7 protsendiga raha. Seejärel teatati, et Eesti valitsus laenab samuti raha, aga hoopis ühe Rootsi panga käest ja millegipärast eurodes.
Miks siis ei võidud toimida mõistlikult nagu leedulased? Tundub, et Eesti valitsus peab Rootsi pankurite taskute täitmist oma kohustuseks.
Kuidas vastav skeem töötab? Selguse saamiseks tuleb numbreid natuke lihtsustada, aga asja sisu sellest ei muutu. Kujutame ette, et nii Eesti kui Leedu saavad võtta laenu kohalikus valuutas 7 protsendiga. Pangad maksavad kohalikus valuutas tehtud deposiitide eest 2 protsenti.
Nii Leedu kui Eesti valitsus saavad sellisel juhul laenata sama - 7 protsendiga. Leedu hoiustajad võivad aga osta oma valitsuse võlakirju ja teenivad samuti 7 protsenti. Eesti hoiustajad peavad aga saba jalgade vahel raha panka viima, kus viimane teenib vaid 2 protsenti! Nagu näete, laekub Eesti variandi puhul Rootsi pankuritele hõlptulu umbes 5 protsenti laenu summast aastas.
Kuid ega’s sellega veel eestlase kannatused piirdu. Muidugi on Eesti valitsuse võetud laen seotud euro kursiga. Pole vaja Nobeli preemiat majandusteaduses, et taibata, et Balti maade valuutad euro vastu lähiajal tõenäoliselt devalveeruvad. (Muide, tundub, et leedulased saavad sellest paremini aru kui lätlased või eestlased – Leedu seimis on arvamust avaldatud, et praeguse (ülehinnatud) liti kursiga euroga liitumisel mõtet pole.) Leedu laenu devalveerimine ei puuduta, Eesti maksumaksja aga saab krooni devalveerudes veel teistki korda vastu pükse...
Kui arvate, et Eesti valitsusee ponnistused oma rahvale kahju tekitada vaid eelpoolseisvaga piirduvad, siis eksite. Kirjutab Raimo Poom Eesti Päevalehes 05.05.2009: „Üks suuremaid valitsuse käes olevaid varasid on teatavasti riigimetsd. Need moodustavad umbes 40 protsenti kõigist Eesti metsadest… samamoodi võiks teatud osa riigimetsast müüa erakätesse – maailmas on olemas investeerimisfonde ja ettevõtteid, kes spetsialiseeruvad metsadesse kapitali mahutamisele, teenides oma metsade majandamisest omanikutulu.”
Kuuuldavasti on metsade ostmisest huvitunud just Rootsi investorid. Kui õnnestub panna toime veel mõned hõlptulu tehingud Rootsi pankurite kasuks, võiksid rootslased ära osta Eesti metsad – ja seda veel eestlaste endi raha eest!
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele