„Jah lumesaatjatele!“

Selles minu mõttes pole midagi uut, kuid seda enam ei saa ma aru, miks neid ametikohti ikka veel ei ole. OK, varasematel aastatel polnud vastavat tööjõudu, kuid nüüd ju on. Ja talv on ka igal aastal. Ootuspärane oleks olnud, et need ametikohad pole mitte ainult loodud selleks ajaks kui lumi maha tuleb, vaid ka mehitatud.

Sellele ametikohale pole vaja korraldada peent konkurssi, pole isegi CV-sid vaja lugeda. Väljaõpet ei ole vaja, ümberõpet ei ole vaja. Töö tegemiseks sobiva lepingu põhja saab võtta reisisaatjate oma ja seda vastavalt kohandada. Tööle vormistamise saab vajadusel osta sisse mõnelt vastavat teenust pakkuvalt ettevõttelt. Inimestele ei peaks isegi mingit tobedat vormi selga andma. (See võib mõne asjaliku töölise veel eemale peletada.) Eesmärk ei ole ju inimesi sildistada, vaid rakendada. Töövahendi võiks anda, aga kui lumelabidat anda ei ole, siis saab inimene lisaks väikse tasu oma töövahendi kasutamise eest.  Tööga saavad hakkama nii mehed kui naised (olen järgi proovinud). Tegelikult ei ole ju mingit takistust, miks ei võiks nende ametikohtade täitjad homme juba tänavatel toimetamas olla. Seega,  me ei tohiks olla nii leplikud. Rohkem sallimatust saamatuse osas! Mõtlen seda tõsiselt, isegi pühade ajal.

Facebookis on loodud nüüdsest grupp „Jah, lumesaatjatele!“ ja kõik on teretulnud sellega ühinema ja mõtteid vahetama. Ehk on koguni mõnes linnas hea praktika juba olemas, mida jagada ja mujal kasutusele võtta.

Kristi Mikiver, OÜ Expert2Expert partner