Vastutusotsuse rakendamine korrastab ärikliimat

Tänane Äripäev kirjutab ringkonnakohtu vastsest otsusest, mille kohaselt peab tänaseks äriregistrist kustutatud Liiwi Heliisi juhatuse liige Aivis Ohtla isiklikust rahakotist tasuma ligi pool miljonit eurot salaviinaga äritsemise eest ja maksmata maksude katteks.Vastutusotsuse rakendamine on teretulnud lahendus, kui ettevõtte juhatuse on tahtlikult ja teadlikult teinud nn pahatahtlikke otsuseid. Eelmisel aastal sai maksuamet juurde õigusi, mis aitavad skeemitajate elu kibedamaks muuta, ning vastutusotsuse rakendamine on võimalus seda teha.

Äripäeva meelest on tegemist õige lähenemisega: mida isiklikum on vastutus, seda adekvaatsemalt see toimib. Ettevõttesse puutuvaid otsuseid langetavad konkreetsed inimesed ning on õiglane, et oma kohustuste täitmata jätmise või seaduserikkumise tee valimise korral toimib isiklik vastutus, millest hilisem juhatuse liikme kohalt taandumine ei vabasta. Teadlikult tehtud otsus makse mitte maksta on kahtlemata üks selliseid. Ka salakaubandusega tegelemine on selgelt teadlik valik, st midagi, mis ei juhtu kogemata.

Ligi poole miljoni eurose vastutusotsuse pälvinud Ohtla muidugi nii ei arva ning küllap tal on mõttekaaslasi. Ikka on maksmata maksudes süüdi masu või tundub, et riigiettevõtteid koheldakse kuidagi teistmoodi kui eraettevõtteid. Tegelikult kehtivad seadused ühtemoodi nii era- kui ka riigiettevõtte suhtes. Tõsi, riigiettevõtete suhtes ei ole vastutusotsust senimaani rakendatud.Ositi on see eeldatavasti seotud maksuhalduril lasuva tõendamiskohustusega. Vastutusmenetlusse puutuvate kaasuste kohtuliku uurimise algatus tuleb maksu- ja tolliametilt ning see algatus tehakse juhul, kui kolmanda isiku vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud on kohtuprotsessi seitud. Ohtla tegevus Liiwi Heliisi eesotsas 1997-2011 on põhjalikult dokumenteeritud ka ajakirjanduses.