Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlusõpe kõigile

    Reijo Sepp, Robert Pikmets, Kristjan Erik Liive, Kristo OjasaarFoto: Erakogud

    Kõik gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilased võiksid läbida ettevõtlusõppe, et panna alus edukamale Eestile, kirjutavad Tallinna 21. kooli 11.a õpilased Robert Pikmets, Reijo Sepp, Kristo Ojasaar ja Kristjan Erik Liive.

    On põhjust tunda uhkust eestimaalaste ettevõtlikkuse ning koos sellega innovatsiooni kasvu üle ühiskonnas. 1-4 töötajaga alustavad ettevõtted moodustavad teenindus- ja tootmissektoris ettevõtete koguarvust ligi 15%, mis asetab meid vastavas rahvusvahelises pingereas 7. kohale.
    Kui aga vaadata väikeettevõtete likvideerimise osakaalu, on pilt kurvem. 1-4 töötajaga ettevõtete tegevuse lõpetamise järgi oleme võrreldavate riikide arvestuses kõrgel 4.-5. kohal. See annab märku meie inimeste võimalikest puudulikest teadmistest ettevõtluse põhitõdede kohta.
    Pikaajalises perspektiivis võib see viia olukorrani, kus investorid ei soovi väikeettevõtetesse raha paigutada. See omakorda viib majanduskasvu aeglustumise ja üleüldise innovatsioonitaseme languseni.
    Niisugust musta stsenaariumit oleks võimalik ennetada, kui õpetada kõigile noortele gümnaasiumides ja kutsekoolides äritegevuse printsiipe ning nende rakendusviise. Kõik ei asuta oma firmat, kuid ettevõtlikkust läheb vaja nii ärimehel, poliitikul kui ka kooliõpetajal.
    Praegu on Eestis võimalik 180 koolis saada praktilist ettevõtlusõpet, mida koordineerib Junior Achievement Eesti. Selle üks põhilisi vorme on õpilasfirma programm, mille käigus läbitakse kõik firma elutsüklisse kuuluvad protsessid, alustades loomisest ning lõpetades likvideerimisega.
    Tallinna 21. koolis, kus meie õpime, on gümnaasiumi üks valikainetest just seesama ettevõtlusõpe. Olnuks patt väärt võimalus kasutamata jätta. Nii otsustasime asutada õpilasfirma TäitsaPael. Programm annab praktilise kogemuse oma firma loomisest, selle juhtimisest ja toimimisest ning lisaks võimaluse tutvuda ärimaailmaga. Omandatud teooria rakendatakse jooksvalt praktikas. Mis parim, õpilasfirma tegemine on võrdlemisi lihtne – vaja läheb ideed, meeskonda, natuke algkapitali ja ettevõtlikkust. Sama kehtib üldiselt ka pärisfirma kohta.
    Kursuse käigus luuakse uusi kontakte, mille kaudu võib leida ka tuleviku äripartneri. Lisaks on õpilasfirma laatadel osalemine ja oma toote või teenuse müümine kuldaväärt kogemus, mille käigus õpitakse suhtlema võõraste inimestega ning teenitakse reaalset tulu.
    Siiski nõuab ettevõtlusprogramm ka üsna palju tööd. Meie senise kogemuse põhjal saab väita üht: idee üksi on väärtusetu, tähtis on teostuse terviklikkus. Kindlasti tasub õpilasfirma programm end ära ning tulevikus on selle läbinutel teiste ees selge eelis.
    Meile väärtuslikemaina tooksime välja järgnevad punktid: võime aega paremini planeerida, oskus töötada ja arvestada oma meeskonnaliikmetega, parem arusaamine finantsidest ja nendega ümber käimisest, järjepidevuse ning süsteemsuse tähtsus, tutvused teiste ettevõtlike noortega, pühendumuse vajalikkus ja protsesside aeganõudvuse teadvustamine. Selliseid oskusi vajavad kõik noored.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Energiahindade ohver: pika ajalooga leivatööstuse jaoks jääb see aasta viimaseks
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.