• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuu aega Facebooki dieedil

    Äripäeva toimetaja Rivo SarapikFoto: Andras Kralla, Äripäev

    Facebooki dieet jätab lisaks vabanenud ajale alles hulga tahtejõudu, mis muidu surfates tähtsusetutele mikrootsustele kulub, kinnitab end sotsiaalvõrgustikust välja loginud Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik.

    Logisin end kuu aega tagasi Facebookist välja. Ehkki pean end tugeva enesedistsipliiniga sotsiaalmeedia kasutajaks, kippus sinna minulgi liigselt aega kuluma, sest iga viite taga avanes järgmine ja sekka öeldud sõna tuli kaitsta. Lõpuks leidsin end ekraanilt pilku tõstes nii-öelda randa uudistama tulnuna ikkagi ulgumerel lainetemöllus.
    Esimene õppetund tuli kohe esimesel päeval. Enda sisselogituna hoidmine on saatanast, sest siis viivad näpud sind paari klahvikombinatsiooniga automaatselt Facebooki kodulehele.
    Kui tuli taas parooli ja kasutajanime sisestama hakata, siis tekkis ka hetk endalt küsimiseks, kas mul on selleks ikka praegu aega ja vajadust. See oli kohe abiks.
    Otsustest vabaks
    Kõige olulisema asjana vabanesin paljudest väikestest otsustest, mida Facebookis tuli pidevalt langetada. Näiteks isegi kui uudisvoos pakutu mind ei köitnud, pidin ikkagi teadlikult otsustama, et "ei, see ei huvita mind".
    Kümned sellised mikro­otsused aga nõuavad sama palju energiat ja tahtejõudu, kui oluliste valikute langetamine. Ja kui aur tühiste seikade peale enne välja lasta, jäävad oluliste asjade tegemiseks heal juhul järele riismed. Kui sedagi.
    Paljud efektiivsed inimesed, juhid ja ettevõtjad on sellest energia jagamise vajalikkusest aru saanud ja korraldavad oma elu ümber. Nad kannavad näiteks igal päeval samu riideid, et ei peaks garderoobi ees tänase moe pärast särtsu summutama. Või teevad automaatsed ja rutiinsed asjad ära nii-öelda vähem tähtsal ajal autopiloodil, näiteks panevad õhtul valmis järgmisel päeval tööle kaasa võetava toidu, et pääseda selle üle peavalutamisest hommikul.
    Piinlik ülestunnistus
    Endale tunnistamine, et võrk võtab sinu üle vahel võimust, tuleb raskelt, sest ikka on natuke piinlik ka. Kuidas siis mina nii nõrgaks olen osutunud?
    Facebooki dieet aitab tõele näkku vaadata, sest rattas uhades tundub see uhamine normaalne täpselt selle hetkeni, kui seda kõrvalt vaatama satud.
    Midagi ei lähe kaotsi
    Alusetu on seejuures hirm, et Facebookist loobudes jääb oluline hulk infot saamata, elu kulgeb sinust mööda ja inimesed muutuvad võõraks.
    Vastupidi. Näiteks hoopis rohkem jääb aega heade asjade lugemiseks ja jälgimiseks – valitud uudistekanalid, raamatud, ajakirjad ja ka inimesed. Rahvasummas ju ei püüa iga vestlust pealt kuulata või sellest osa saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Bideni hoiatused Venemaa pihta tõstsid gaasi hinda
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.