Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõidad Tartusse ja mõtled, kui tore tee mul on

    Jaan PuusaagFoto: Andras Kralla

    Eesti elanikel on raha, aga puudub turvaline investeerimisvõimalus. Ettevõtja Jaan Puusaagi meelest on hea lahendus Eesti elanikele suunatud võlakiri.

    Igasugune laen peab algama sellest, miks seda vaja peaks olema. Kas on kandev idee ja mõte või mitte. Me ei soovi ju keegi võtta laenu sellepärast, et saab või sellepärast, et on odav. Vajadus peab olema. Nii mõnigi ettevõtja teab kindlasti rääkida, milliseid rumalaid investeerimisotsuseid sai tehtud, kui buumi ajal liiga lihtsalt raha kätte anti. Oleks kas või omafinantseerimise osa suurem olnud, oleks mõni lollus tegemata jäänud. Ja see juhtus ettevõtjatel, kes justkui peaks oskama arvuta, planeerida, riske maandada. Ikka mindi lolliks, allakirjutanu teiste seas.
    Teades, et investeeringute eest riiklikul tasandil ei vastuta keegi oma vara ega sisuliselt mitte millegagi, on oht, et tehakse palju rumalusi. Ka praegu toimub majandusministeeriumist ja EAS-st paljuski raha lennukilt külvamine. Kindlasti on ka õnnestumisi, aga tabavusprotsent ülemäära suur ei ole. Ametnik ei vastuta. Sorry, ametnik, sa räägid seda ka ise, kui ei tsiteerita.
    Probleemil on teine pool. Vähemalt osal elanikonnast raha on ja mitte vähe, kui see kõik kokku liita. Millised on mõistlikud võimalused oma raha turvaliselt paigutada? Aktsiatega on inimesed vitsad kätte saanud, fonde enam ei usalda. Kõige lihtsam asi, mille peale inimene tuleb, et ostan korteri ja üürin välja. Juba praegu on investeeringu tootlus korterite üürilt üsna madal, umbes 4% kandis. Erafirma sellelt tootluselt ei investeeri. Kui Urve Palo üürikortereid juurde ehitama kukub, siis väheneb see tootlus veelgi. Kusjuures on suur oht, et iga üürniku järel tehtud remont sööb teenitud tulu.
    Millised oleks üldse inimeste võimalused investeerida turvaliselt? 
    Lahenduseks võiks olla võlakiri, mille eelisostuõigus on Eesti elanikel. See ei pea olema kõrge intressiga, kuid piisava turvalisusega, mis tagaks kaitse inflatsiooni eest. 3% fikseeritud tootlust võiks olla mõistlik. Riigile oleks see kallis raha, kuid samas annaks võimaluse kodanikele vältida rumalaid investeerimisotsuseid ja võtaks mure, et inflatsioon raha lihtsalt ära sööb, mis omakorda tõukab uutele rumalustele. Isegi ettevõtja teab, et vähemalt sama raske, kui raha teenida, on see mõistlikult investeerida.
    Milline oleks mõistlik investeering?
    Eranditult peaks see olema infrastruktuur ja valdkonnad, mis teevad Eestist elamiseks parema koha. Kolm maantee põhisuunda neljarealiseks, mis väldiks Eesti jätkuvat ääremaastumist, riigi katmine fiiberoptilise internetivõrguga või miks mitte ehitada lasteaedu. Konkureerida ei tohi erakapitaliga, kus see moonutaks turgu.
    Aktsiate ja muude tootlike varade soetamise mõtet ma ei poolda, sest see kisub “Ise ka ei tea mis tahan”-valdkonda. Oht kaotada rohkem kui võita ei kaalu riski üles. Samuti moonutaks see normaalselt toimivat turgu, kui riik hakkaks näiteks üüripindu kokku ostma ja välja rentima. Ettevõtted, kellele see on põhiäri, oleksid varsti pankrotis.
    Elanikkonnale suunatud võlakiri, mis oleks suunatud kindlatele Eesti elukeskkonda parendavale eesmärgile, annaks kõigile võimaluse tunda, et ta andnud oma panuse ja riik on hoolitsenud tema vara kasvamise eest. Sõidad Tartu poole ja mõtled, et näe, kui tore tee mul on.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.