Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätis levib maksupettus, mitte maksuime
Eesti Kaubanduskoda Lätis juhatuse liige Margit Laanjärv.Foto: Erakogu
Ettevõtjana Lätis on SIA (sarnane osaühinguga – toim) ja mikroettevõtte vahel ebaaus konkurents, leiab Eesti Kaubanduskoda Lätis juhatuse liige ja kümme aastat Riias ettevõtjana tegutsenud Margit Laanjärv.
Mikroettevõtja maksab sama toote edasimüümise pealt 9% käibemaksu, kuid SIA maksab 21%. Miks on vaja erisust, kui mikroettevõtja on saamatum ja ei oska nii hästi müüa kui SIA ettevõtja?
Praegu, 2015. aastal, on Läti seaduse järgi mikroettevõtja maksumäär (käive kuni 7000 eurot) 9%, samas kui käive on 7000,01 – 100 000 eurot, on maksumäär 11%. Esimesel kolmel aastal on veel kolm erinevat kriteeriumit (käive, töötajate arv ja lisaks tegevus), kui üks nendest on ületatud, siis juba seadus ei kehti.
Ebavõrdsus
Läti üks probleem on see, et mikroettevõtjaid kasvab kui seeni pärast vihma, sest süsteem on imelihtne: Euroopa Liidu liikmesriigist saab osta käibemaksuta toote ja selle müüa edasi maksumääraga 9%. SIA ettevõtja ostab sama toote kohalikult koos käibemaksuga ja müüb edasi maksumääraga 21%. Kus on maksuime?
Lätis on vägagi levinud mikroettevõtjad just internetikaubanduses. Sellest tuleb veebipoodide müügiedu ja madal hinnatase, sest nad lihtsalt ei maksa makse. Seda nimetan ma maksupettuseks, mitte maksuimeks.
Eestis tuntud 1000euroste arvete deklareerimiskohustus on Lätis juba aastaid, samuti on autode käibemaksu määr muudetud mitu aastat tagasi. Linnapildis liiklevad kallid autod on enamasti Eesti registreerimismärkidega. Nad on suure tõenäosusega mikroettevõtjad, kes ostavad Eestist Lätti maksumääraga 0% ja maksavad müües 9%. See on kõige levinum maksupetturite skeem Lätis.
Eeskuju lätlastele
Võrreldes Eestiga on Läti maksuameti töö korraldus ja suhtumine ettevõtjasse absoluutne öö ja päev, seda võiksid lätlased eestlastelt õppida. Tavaline on suhtumine, et ettevõtja on maksupettur – selle asemel, et nõustada, on lihtsaim viis trahvida. Tavaline on käitumine, et ametnik tunneb ennast ettevõtte kontoris kordades kodusemalt kui peremees ise, sest ametnikud suudavad oma üleolekuga tugevaimagi mehe maha murda.
Kõikidele murekohtadele vaatamata liigub Läti pidevalt positiivsema ja vähem bürokraatliku tee suunas. Kohalikud lätlased hindavad eestlasi kui head eeskuju ettevõtlusmaastikul.
Autor: Margit Laanjärv
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.