Varem kehtis mikroettevõtetele, millel on 1–9 töötajat, 9protsendine maks. Eriti väikese käibega mikroettevõtete (käive kuni 7000 eurot) maks tõuseb 12 protsendini. Seadus kehtib vaid 2017. aasta kohta ning läheb siis ilmselt uuesti ümbervaatamisele.

Alguses oli valitsuses plaan kehtestada mikroettevõtetele ka minimaalne sotsiaalmaksumäär, kuid see otsustati siiski edasi lükata. Minimaalne maksumäär oleks arvutatud miinimumpalga alusel.

Sellegipoolest suunatakse 70,4 protsenti laekuvatest maksudest 2017. aastal sotsiaalkindlustusse ning 2018. aastal juba 80 protsenti. Tulevikus jäetakse ära mikroettevõtjatele ka tegevusalapiirangud, millest saad täpsemalt lugeda varasemast artiklist „Läti maksuime uus tulemine“.

Kaalumisel oli ka võimalus kehtestada valik – kas maksta sotsmaks kõikidelt töötajatelt ning vaid 5 protsenti tulumaksu või vaid tulumaks 15 protsenti, kuid seegi ei läinud seekord läbi.

See pole ainus muudatus, mis peaks ettevõtlus riigis elavdama. Näiteks kui firma liigitub start-up’iks, siis kava kohaselt maksavad selle töötajad iga kuu fikseeritud maksu 252 eurot. Lisaks maksab riik idufirmade töötajate eest sotsiaalmaksu, töötajad ei pea maksma tulumaksu ning firma ise on vabastatud kasumi pealt makstavast maksust. Tõsi, kui palk ületab 4050 eurot, tuleb tasuda ka solidaarsusmaks.

Üks ettevõte saab kasutada neid reegleid kuni viis aastat. Eesmärgiks on seatud, et riigis registreeritakse 20 idufirmat ning töö leiab 120 kõrgepalgalist aastas. Sellest kirjutas Äripäev artiklis „Läti maksumagnet tõmbab idufirmad endale“.