Kui pagulasi ei võta, jääme eurorahast ilma?
Pagulasteema tekitab palju korduma kippuvaid küsimusi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm vastab mõnele olulisemale neist.
Kui aasta alguses oleksid sotsioloogid palunud reastada tähtsuse järjekorras kümme kõige olulisemat Eesti ees seisvat probleemi, poleks ükski inimene küsitluslehele kirjutanud sõna "sisseränne".
Kuna teema, mis on paljude Euroopa riikide sisepoliitilises päevakorras olnud aastakümneid, on Eesti jaoks sama võõras nagu näiteks oliivikasvatus, tekitab see loomulikult palju küsimusi.
Üks korduv küsimus on: kas Euroopa Komisjonil üldse on õigust midagi liikmesriikidele "ette kirjutada"? Ei ole, ning seda pole ka tehtud. Pärast umbes 800 inimese uppumist aprillis tegid liikmesriikide valitsusjuhid erakorralisel kokkusaamisel Euroopa Komisjonile ülesandeks pakkuda kiiresti välja lahendused olukorra leevendamiseks. Mida Euroopa Komisjon ka tegi.
Otsus on meie teha
Nüüd on taas liikmesriikide juhtidel võimalik otsustada, kas nad nende ettepanekutega nõustuvad. Ettepanekute, sh kvootide heaks kiitmiseks peab neid toetama vähemalt 16 riiki 28-st ning need riigid peavad esindama vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust. On ka võimalus, et ettepanek kukub läbi ja midagi ei muutu. Või leiavad riigid koostöös mõne muu lahenduse.
Korduvalt küsitakse sedagi, miks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku jagada põgenikke kvootide alusel. Sel lihtsal põhjusel, et viimasel viiel aastal pole 11 EL-i riiki (sh Eesti) vabatahtlikult mitte ühtegi pagulast vastu võtnud, seega vabatahtlikkuse põhimõte pole lihtsalt töötanud.
Karistuse asemel raha ja solidaarsus
On ka küsitud, et kui Eesti põgenikke vastu ei võta, siis kas karistuseks külmutatakse meile ette nähtud euroraha? Sel jutul pole vähimatki tõepõhja all. Tõsi on hoopis see, et soovitades vastu võtta 20 000 pagulast ning 40 000 varjupaigataotlejat Itaaliast ja Kreekast, pakub Euroopa Komisjon selleks liikmesriikidele toetusraha.
Karistamise asemel toimib Euroopa riikide vahel poliitiline solidaarsus. Jaanuarist aprillini patrullisid Balti riikide taevas Itaalia hävitajad. NATO lipu all Eesti kaitsmiseks kulus Itaalia maksumaksjal päris priske summa. Nüüd ootab põgenikelaviini alla jäänud Itaalia, et Eesti aitaks Euroopa lipu all nende olukorda leevendada.