Üllatuseelnõust sünnib kasu eelkõige VKG-le

Sellal kui suur enamik eestimaalasi rahumeeli puhkas, sündis maapõueseaduse eelnõus vaikselt põhimõtteline muudatus: põlevkivi kaevandamise mahtude üle otsustamise õigus liikus riigikogust valitsuse kätte.

Äripäev näeb sündinud kannapöördes ohtu, et kaevandamise aastamäärade üle otsustamine muutub senisest läbipaistmatumaks ning poliitiliselt motiveerituks. Pole saladus, et kaevemahtude suurendamisest huvitatud ettevõtjad suhtlevad poliitikutega juba pikemat aega aktiivselt, et oma eesmärke saavutada. Riigikogus esindatud poliitiline skaala on laiem kui valitsuse oma, valitsuse otsused kiiremad ja kindlamad. Seetõttu ei saa välistada, et osa ettevõtjate surve valdkonnaga seotud ministritele võiv kaasa tuua korruptiivseid otsuseid, mille rahas mõõdetav hind jääb avalikkuse eest varjatuks.

Teiseks on kahetsetav viis, mismoodi metamorfoos sündis: avalikkuse eest varjatult. Mitme organisatsiooni ametnikele ja isegi poliitikutele, kes peaksid sellest kindlasti teadma, tuli plaanitav muutus üllatusena. Eelnõu ise on mahukas ning põhimõtteline muudatus oli sinna ära peidetud nii, et näiteks keskkonnaõiguse keskuse juhil tekkis poliitilise tellimuse kahtlus. Üllatunuid häirib tõsiasi, et muudatuse põhjendused ei ole eelnõu seletuskirjas lahti kirjutatud.

Suurtootja Viru Keemia Grupp (VKG) väljendas omalt poolt rahulolu. See ei ole üllatav, arvestades, et VKG on oma kaevemahu suurendamist taotlenud pikemat aega, sh kohtuskäimise korras. VKG suuromanik Priit Piilmann tunnistas hiljuti intervjuus Äripäevale, et ettevõttel on nii Eesti Energia kui ka Eesti riigiga üks põhimõtteline vaidlusalune punkt: ressursi kättesaadavus. Ta kinnitas juunis, et VKG ei kavatse 2009 paikapandud kaevemääradega leppida, ning avaldas lootust, et läbimurre tuleb lähiajal. Kui kõnealune eelnõu saab seaduseks, siis on võib läbimurre olla sündinud, iseasi, kas Piilmanni oodatud kujul.

Teisalt on VKG soov põlevkivi kaevandamise aastamäära suurendada arusaadav. VKG võimekus põlevkivi kaevandada ja töödelda on suurem, kui seadusega paika pandud kaevandamismahud seda võimaldavad, mistõttu VKG on seni osa toorainet ostnud Eesti Energialt. Tänavusekski aastaks on planeeritud seda võimekust veelgi parandavad investeeringud 70 miljoni euroses mahus (ja aasta varem investeeriti pisut rohkemgi). Tänavu suvel hakul andis riigikogu VKGle loa kasutada seniseid kaevandamismahu ülejääke, ent arusaadavasti soovib VKG välja pääseda kasumi dramaatiliselt vähenemisest: 2013 kahanes kasum lausa 44,2 protsenti.

Kaevemahud ei pea tõepoolest olema kivisse raiutud suurus, mida muuta ei tohi. VKG kaevandamismäära suurendamine ei peaks olema välistatud, kuid selle otsuseni jõudmise teekond peab olema avalikkuses jälgitav ja igasuguse korruptsioonikahtluseta. Küsimus ei ole mitte selles, et valitsus oleks otsustajana kuidagi vähem usaldusväärne kui riigikogu. Samuti on mõistetav, et ettevõtjad poliitikutega suhtlevad ja neile omi eesmärke selgitavad: hea seadusloome tava näebki ette huvigruppidega konsulteerimise ja nende arvamuse arvessevõtmise.

Küll aega peaks olema välistatud olukord, kus Eesti majanduse käekäiku ja keskkonda puudutav otsus sünniks ühe ettevõtte ärihuvidest lähtuvalt.