Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üllatuseelnõust sünnib kasu eelkõige VKG-le

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev näeb ohtu, et põlevkivi kaevandamise aastamäärade üle otsustamine muutub poliitiliselt motiveerituks.

    Sellal kui suur enamik eestimaalasi rahumeeli puhkas, sündis maapõueseaduse eelnõus vaikselt põhimõtteline muudatus: põlevkivi kaevandamise mahtude üle otsustamise õigus liikus riigikogust valitsuse kätte.
    Äripäev näeb sündinud kannapöördes ohtu, et kaevandamise aastamäärade üle otsustamine muutub senisest läbipaistmatumaks ning poliitiliselt motiveerituks. Pole saladus, et kaevemahtude suurendamisest huvitatud ettevõtjad suhtlevad poliitikutega juba pikemat aega aktiivselt, et oma eesmärke saavutada. Riigikogus esindatud poliitiline skaala on laiem kui valitsuse oma, valitsuse otsused kiiremad ja kindlamad. Seetõttu ei saa välistada, et osa ettevõtjate surve valdkonnaga seotud ministritele võiv kaasa tuua korruptiivseid otsuseid, mille rahas mõõdetav hind jääb avalikkuse eest varjatuks.
    Eelnõu sündis vaikselt ja salaja
    Teiseks on kahetsetav viis, mismoodi metamorfoos sündis: avalikkuse eest varjatult. Mitme organisatsiooni ametnikele ja isegi poliitikutele, kes peaksid sellest kindlasti teadma, tuli plaanitav muutus üllatusena. Eelnõu ise on mahukas ning põhimõtteline muudatus oli sinna ära peidetud nii, et näiteks keskkonnaõiguse keskuse juhil tekkis poliitilise tellimuse kahtlus. Üllatunuid häirib tõsiasi, et muudatuse põhjendused ei ole eelnõu seletuskirjas lahti kirjutatud.
    Suurtootja Viru Keemia Grupp (VKG) väljendas omalt poolt rahulolu. See ei ole üllatav, arvestades, et VKG on oma kaevemahu suurendamist taotlenud pikemat aega, sh kohtuskäimise korras. VKG suuromanik Priit Piilmann tunnistas hiljuti intervjuus Äripäevale, et ettevõttel on nii Eesti Energia kui ka Eesti riigiga üks põhimõtteline vaidlusalune punkt: ressursi kättesaadavus. Ta kinnitas juunis, et VKG ei kavatse 2009 paikapandud kaevemääradega leppida, ning avaldas lootust, et läbimurre tuleb lähiajal. Kui kõnealune eelnõu saab seaduseks, siis on võib läbimurre olla sündinud, iseasi, kas Piilmanni oodatud kujul.
    Kaevemahtusid võib muuta, kuid avalikkuses jälgitavalt
    Teisalt on VKG soov põlevkivi kaevandamise aastamäära suurendada arusaadav. VKG võimekus põlevkivi kaevandada ja töödelda on suurem, kui seadusega paika pandud kaevandamismahud seda võimaldavad, mistõttu VKG on seni osa toorainet ostnud Eesti Energialt. Tänavusekski aastaks on planeeritud seda võimekust veelgi parandavad investeeringud 70 miljoni euroses mahus (ja aasta varem investeeriti pisut rohkemgi). Tänavu suvel hakul andis riigikogu VKGle loa kasutada seniseid kaevandamismahu ülejääke, ent arusaadavasti soovib VKG välja pääseda kasumi dramaatiliselt vähenemisest: 2013 kahanes kasum lausa 44,2 protsenti.
    Kaevemahud ei pea tõepoolest olema kivisse raiutud suurus, mida muuta ei tohi. VKG kaevandamismäära suurendamine ei peaks olema välistatud, kuid selle otsuseni jõudmise teekond peab olema avalikkuses jälgitav ja igasuguse korruptsioonikahtluseta. Küsimus ei ole mitte selles, et valitsus oleks otsustajana kuidagi vähem usaldusväärne kui riigikogu. Samuti on mõistetav, et ettevõtjad poliitikutega suhtlevad ja neile omi eesmärke selgitavad: hea seadusloome tava näebki ette huvigruppidega konsulteerimise ja nende arvamuse arvessevõtmise.
    Küll aega peaks olema välistatud olukord, kus Eesti majanduse käekäiku ja keskkonda puudutav otsus sünniks ühe ettevõtte ärihuvidest lähtuvalt.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.