Välismaale tööleminek tahab head ettevalmistust

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.  Foto: Erakogu

Iga töösuhte puhul on oluline, et enne tööle asumist lepitakse tingimustes kirjalikult kokku. Ekstra tähelepanelik tuleb olla välismaale tööle minnes, sest tegemist on harjumuspärasest erinevate tavadega, leiab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Välismaal töötamisel tekkinud probleemidega pöördutakse tööinspektsiooni üsna sageli, aga siin saab oluliseks, kas töötati Eesti tööandja juures või oli tegu sealse kohaliku ettevõttega.

Uus keskkond

Kui tööandja on teise riigi ettevõte, peab töötaja pöörduma sealse nõustamiskeskuse poole. Mõistetavalt võib töötaja jaoks olla keeruline pöörduda võõral maal ja võõras õigusruumis sealse tööandja vastu politseisse, kohtusse või muusse riigiasutusse abi saamiseks. Eelkõige on probleemiks nõrk keeleoskus ja vähene teadlikkus oma õigustest. Kui tööandja ongi välismaal ja seal jääb töötasu saamata, siis Eestis töövaidluskomisjon kahjuks aidata ei saa, vaid asjad tuleb korda saada töötamise koha riigis.

Kui aga tegemist on Eesti ettevõttega, siis saab saamata jäänud töötasu või lõpparve nõudega Eestis töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda.

Enamikus vaidlustes on teemaks vastaval tegevusalal välismaise kollektiivlepinguga ettenähtud töötasu alammäärast väiksema tasu maksmine, mille töövaidluskomisjon on ka välja mõistnud tööandjalt. Tavaliselt sõlmitakse Eestis tööleping, mille kohaselt töötaja töötasu on Eestis kehtiv alamäär 390 eurot ning lisaks on töötajal õigus saada päevaraha 32 eurot iga välismaal viibitud päeva eest. Esialgu tundub töötajale see väga hea pakkumisena, kuid välismaal kohapeal olles, sealseid hindu nähes ja ka teiste töötajatega suheldes saab Eesti töötaja aru, et teda on n-ö pügatud.

Komisjon vajab tõendeid

Jätkuvalt leidub neidki juhtumeid, kus inimene läheb suulise kokkuleppe alusel välismaale tööle, teeb seal mõnda aega tööd, kuid töötasu kätte ei saa. Siis tuleb Eestisse tagasi ja hakkabki töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu saamata jäänud töötasu või siis juba lõpparvet nõudma. Vaidluse tulemus sõltub sellest, kas ja milliste tõenditega suudab inimene tõendada töötamise kokkulepet Eesti ettevõttega ning töötamist välismaal. Kui mingeid tõendeid ei ole, siis ei saa ka töövaidluskomisjon nõuet rahuldada.

Hetkel kuum