Kas alati saab Google'ist välja?
Õigust olla unustatud ei saa absolutiseerida, kirjutab andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
Inimesed tunnevad muret peamiselt Google'is avaldatud isikuandmete pärast. Samas peegeldavad Google ja teised otsingumootorid seda, mis on kusagil mujal varem avaldatud. Seega on info eemaldamisel esmase tähtsusega siiski pöördumine algallika poole.
Õigust olla unustatud ei saa absolutiseerida. Üksikisiku õigus olla unustatud ja avalikkuse õigus mäletada peavad olema tasakaalus. Euroopa andmekaitseasutuste praktika näitab, et 2/3 taotluste puhul, kus palutakse andmed eemaldada, on andmete avaldamine olnud põhjendatud, mistõttu lükatakse taotlused tagasi. Enam-vähem samas suurusjärgus jäetakse andmete eemaldamise taotlused rahuldamata ka Google'is.
Võib pöörduda Google'i poole
Igal inimesel, kes leiab, et teda puudutavaid isikuandmeid on internetis õigusvastaselt avaldatud ja need on otsingumootoriga lihtsalt leitavad, on õigus pöörduda vastava palvega lisaks algallikale ka Google'i ja Facebooki poole. Google pakub vastavat võimalust ka nt eesti keeles ja reageerib üldjuhul kiiresti.
Teisest küljest oleks maksumaksja suhtes ebaõiglane panna kogu eraisikutevaheliste digiilma tülide lahendamine maksumaksja raha eest toimivale järelevalveasutusele. Eratülide lahendamiseks on igaühel alati õigus pöörduda tsiviilkohtu poole. Seadusandja otsusel reguleerib täitevvõimu sekkumist eraõiguslikesse suhetesse 2014. aastal vastu võetud korrakaitse seadus. Täitevvõim sekkub, kui probleem kujutab endast ohtu, mille tõrjumine toimub avalikes huvides.
Kõike, mis ei meeldi, ei kaotata
On oluline, et inimesed teaksid, et Google'it puudutavast Euroopa Kohtu otsusest ei tulene automaatne õigus nõuda kõige, mis inimesele tema kohta netis ei meeldi, kaotamist. Andmetöötleja hindab, kas kaebaja õigus eraelule kaalub konkreetsel juhul üles teiste õiguse seda teavet saada.
Suuremat osa andmekaitse inspektsiooni laekunud kaebustest, mis puudutavad isikuandmete avaldamist netis, ei võeta menetlusse ka siis, kui tegemist on info avaldamisega Eesti algallikates. Enamik kvalifitseeritakse eratülideks, mille lahendamiseks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse.
Inspektsioon avalikustab õige pea juhendmaterjali ajakirjandusvaidlustesse sekkumise kriteeriumide kohta. Soovitame jälgida inspektsiooni teavitust.