Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennuäris unusta emotsioon

    EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent Urmas Arumäe.Foto: Erakogu

    Lendamine on äri ja pelgalt vennaarmastusest ei hakka Finnair Eestisse tihegraafiku alusel lendama, kirjutab EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent Urmas Arumäe.

    Õigustus, et rahvuslik lennuettevõte peab olema, sest annab majandusele otsest mõju 100–600 miljoni euro kaudu aastas, on küsitav. Esiteks pole teada, kuidas on jõutud selliste suurte käärideni, ja teiseks pole teada, kui suur osa sellest väidetavast summast oleks Eesti oma lennuettevõtte osa. Teised lendavad samuti. Tähtsad on ühendused, mitte see, kes veab.
    Konkurentsivolinik Margarethe Vestager on selgelt öelnud, et maksumaksja raha ei peaks panema lennuettevõttesse selleks, et see saaks kesta, kui ettevõte ei suuda ise toimida pikaajaliselt. Kuigi Estonian Air ei olnud voliniku sõnutsi elujõuline, tuleb tunnistada, et Estonian Air oli paremas positsioonis kui on praegu uus lennuettevõte.
    Kasva, et ellu jääda
    Selgelt on välja öeldud, et ainult Euroopa-sisesed lühilennud toovad kahjumit, mistõttu on vaja kauglende, mis siselende toetaksid. Kauglende ei saa väikesed lennuettevõtjad endale lubada, mistõttu on nende äriideesse üldjuhul sisse kirjutatud pankrot. Iga lennuettevõte peab kasvama, et ellu jääda. Samas ei saa kasv tulla Eestist – seda ka väga hea juhtimise korral. Miks sellises olukorras oli või on vaja ajada oma jonni ja vastu tuult lennata, on selgusetu.
    Üldise ülesandena peame hoolitsema selle eest, et Tallinn oleks võimalikult heade ühendustega – kuidas ja kellega koos seda saavutada, on juba rakenduslik küsimus. Igasugune koostöö lätlaste või ka soomlastega on senise kogemuse põhjal kahjuks olnudvälistatud, vaatamata sellele, et need, kes oskavad arvutada, on pidanud näiteks Eesti-Läti-Leedu ühist lennuettevõtet (majanduslikult) mõistlikuks lahenduseks.
    Ignorantne Juhan Parts
    Kas Igor Rõtovi ettepanek panustada otselendude asemel tihedamasse lennugraafikusse Tallinnast Helsingisse on lahendus, vajab uurimist, arvutamist jms – äris ei ole emotsioonidele kohta. Küll aga peaks äris olema kohta seaduskuulekusele. Kahjuks on tollane majandusminister Juhan Parts seaduslikkuse osas üles näidanud ignorantsust. Praeguseks on avalikustatud riigikontrolli kiri 2013. aasta veebruarist riigisekretär Heiki Loodile Estonian Airi riigiabi küsimuses, kus öeldakse otse, et  “riik on juba korduvalt rikkunud riigiabi andmise reegleid”. Reegleid rikkus Parts teadlikult ka 2010.-2011. aastal seoses Alstomi kaasusega, teades, et tegemist on nii riigihankeseaduse kui karistusseadustiku rikkumisega.
    Eesti integreerumist Põhjamaadega on peetud meie suureks sihiks ja paleuseks. Aga pole ette näidata reaalseid tegusid, mis seda eesmärki lähemale tooks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: ekspordi väljavaade on kiiresti halvenemas
Euroala majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtide indeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Euroala majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtide indeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
7,8 miljoniga saab Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine teoks
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teatel kuulutati edukaks Merko Ehituse kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumine Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teatel kuulutati edukaks Merko Ehituse kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumine Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Eesti toidukaup on kohati kallim kui Soomes
Kuigi Eesti hindu on peetud Soomega võrreldes soodsaks, siis enam see vähemalt toidupoes paika ei pea, kirjutab Helsingin Sanomat, kes võrdles poekettide hindu.
Kuigi Eesti hindu on peetud Soomega võrreldes soodsaks, siis enam see vähemalt toidupoes paika ei pea, kirjutab Helsingin Sanomat, kes võrdles poekettide hindu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.