• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keelatud riigiabi ohtu pole

    Taastuvenergia koja juht Rene Tammist.Foto: Erik Prozes

    Keelatud riigiabi ohtu taastuvenergia tasude maksmisel praegu ei ole, kirjutab taastuvenergia koja juht Rene Tammist (SDE).

    Majandusministeeriumi kooskõlastusele saadetud elektrituruseaduse eelnõuga soovitakse kinni maksta Eesti Energia kahjumlikke investeeringuid. Sõltumatute energiatootjate koostööle sundimiseks võetakse appi hirmutamistaktika.
    Taastuvenergiast elektritootmine on viimastel aastatel Eestis seisnud. Elektritootmise kasvu on piiranud aastaid väldanud selgusetus elektrituruseaduse tuleviku kohta. Seetõttu on elektrituruseaduse menetlemisega taasalustamine õiguskeskkonna selginemise seisukohalt positiivne.
    Unustage puidu masspõletamine
    Vältida tuleks investeerimiskeskkonda halvendavaid ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Peame keskenduma sektori jätkusuutlikule arengule, mitte riigiettevõtte kahjumlike projektide kinni maksmisele tarbija taskust. Kindlasti ei taga jätkusuutlikkust eelnõus loodud võimalused põlevkivijaamades puidu masspõletamise toetamiseks.
    Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed praegu pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. Tarbijal oleks nendest ainult võita, sest uute hakkepuidu koostootmisjaamade rajamisega alaneks tarbija küttearved, madalate muutuvkuludega elektritootjate lisandumine aga vähendaks elektri vabaturuhinda.
    Eelnõu menetlemise käigus tuleks leida lahendus tuulenergia tootjate puhul, sest eelnõu ei ole kooskõlas memorandumiga, mille sõlmis 2012. aasta juulis koda majandusministeeriumiga, et muuta taastuvenergia toetusskeemi. Memorandumiga lubati kaotada tuule­energiale seatud mahupiirang.
    Pilved Eesti Energia kohal
    Probleeme olemasoleva toetusskeemi riigiabiloaga ei ole, sest Euroopa Komisjon on tunnistanud oma mulluse otsusega nii kehtiva kui ka kõik varasemad taastuvenergia toetusskeemid alates 2004. aastast siseturuga kokku sobivaks. Küll aga võivad tekkida probleemid riigiabiga Eesti Energial. Juba korra on riik elektrijaamade ehitust Eesti Energiale antud kapitalisüstide ja tasuta CO2-kvootide eraldamise kaudu subsideerinud. Nüüd toimuks toetuste kumuleerimine. See on Euroopa Liidu reeglitega keelatud riigiabi, mis tuleb aga tagasi maksta.
    Taastuvenergia tasudest pikendatakse keskkonnavaenulikku põlevkivi kaevandamist ja kasutamist. Seda olukorras, kus kogu maailma pilgud on pööratud Pariisi, et saavutada kokkulepped kliima muutuste vastases võitluses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.