Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millisest Eestist unistab naine?

    Investor Kristi Saare.Foto: Erakogu

    Eesti ettevõtjad ja ühiskond tervikuna peaks liikuma selle suunas, et naise edu ei tunduks haruldusena, kirjutab investor Kristi Saare.

    Mul on unistus, et ma avan ühel päeval mõne Eesti päevalehe ja mulle vaatab vastu lugu naistippjuhist, kellega on tehtud intervjuu – mitte sellepärast, et ta on haruldus, vaid et ta teeb oma tööd hästi. Intervjuu keskendub ta tööalastele saavutustele ja tulevikuvisioonile, ei artiklis ega kommentaariumis ei kritiseerita ta välimust, perekonnaseisu, ei arutleta, kas ta on oma mehele korralik naine, ei uurita, kes ta laste eest hoolitseb, ning ta juhiomadusi ei kirjeldata ebanaiselikena.
    Ta ei ole ka ainus naine, kellest ajalehes räägitakse – neid on näiteks lausa viis. Sellele järgnevas krimirubriigis pole ühtki lugu vägistamisjuhtumist, kus kommenteeritakse ainult naise seeliku pikkust ja alimendifondi loomist pole taaskord edasi lükatud uude kümnendisse, ning MMSi lastele andmises ei süüdistata naiskonda tervikuna. Unistuse tipp on, et loo kõrval ei müü ükski poolalasti naine grillkana või muruniidukit.
    Tihti tsiteeritakse Bill Gatesi üht esinemist Saudi Araabias, kus ta sooliselt eraldatud publikule rääkides vastas riigi majandusarengut puudutavale küsimusele, et kui riigis ei hakata kasutama poolt olemasolevatest talentidest, siis pole tippude juurde ka asja. Maailmaperspektiivis on eesti naiste olukord hea, ent kui võrdõiguslikkuse kohta on argument, et „kuskil on veel halvem“, siis kas meie naiste olukord võrreldes meestega on siiski piisavalt hea aasta 2015 kohta? Milline võiks olla see hea Eesti, kust noored – eriti noored naised – ei lahkuks igal aastal? Ja äkki kasvataks lausa majandust?
    Kaldus poliitika
    Unistan, et poliitikas on mehed ja naised esindatud enam-vähem võrdselt. Arvamuste paljusus toob kaasa parema arutelu, kuid Eestis on poliitiline mõttevahetus väga kaldu. Kui soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbiarutamiseks loodava komisjoni kohta arvavad riigikogulased, et komisjoni teemad on „ümar ja lõputu teema nagu jänese laul“ ning et komisjoni eesmärk ei peaks olema „meestevastase viha õhutamine“, siis pole ime, miks näiteks Rootsi valitsuse juhtimisel elamine on ligimeelitavam. Olgu nimekirjad triibulised või olgu kvoodid, me ei saa oodata, et probleem lahendab ennast ise.
    Unistan, et võimekaid naisi edutatakse samas tempos kui võimekaid mehi ning see peegeldub läbivalt nii era- kui ka riigifirmade juhtkondades ja nõukogudes. Keeldun uskumast, et Eestis pole ühtegi pädevat naist, kes võiks näiteks kuuluda Eesti Energia või Eleringi nõukogusse. Swedbanki nõukogus on praegu lausa neli naist – 66%. Ehk tuleks neilt küsida nõu, kust nad need võimekad naised leidsid, kui teised ei leia? Kvootidega kaasneks probleeme, aga kui heaga pole me naiste esindatust suurendanud, siis äkki oleks tõesti aeg jõumeetmeteks. Palgalõhe arvutamise statistilise valiidsuse üle võib arutleda, kuid millegipärast ei ole teistes riikides samasuguse metoodika puhul sellist palgavahet. Kui argument on, et „naised lihtsalt teevad teisi töid“, siis äkki hakkaks nende „teiste tööde“ eest maksma normaalselt palka.
    Unistan, et naised võivad teha nii karjääri kui ka saada lapsi, need ei välista üksteist. Tänapäeva pikkade karjäärikõverate puhul, mis küündivad 50 aastani, tahaks eeldada, et näiteks 1,5 aastat kodus oldud lapsekasvatamise aeg pole surmalöök unistustele edukast tippjuhikohast. Tegelikkus on teistsugune ning mida rohkem soovib naine teha karjääri, seda keerulisemaks läheb pere loomine ja vastupidi. Paindumatu tööaeg, mured lapsehooldusega ning vaikimisi eeldus, et mehe karjäär on olulisem, viib sageli karjääriredelil külgepidi liikuma ka väga võimekad naised. Siinkohal aitaks palkade avalikustamine, paindlikum juhtimine ja osaajaga töö võimalus.
    Stereotüüpne turundus
    Unistan, et müük, reklaam ja turundus kolib uude aastatuhandesse. Praegu on mänguasjapoodides soostereotüüpselt ülekaalus roosad mänguasjad ning riietele jõuavad ühel sugupoolel kirjad „tšempion“ ja teisel „mahlakas“. Ka kooliõpikud on sageli läbivalt stereotüüpe täis. Reklaami ja sihtturundust vaadates on aga keeruline otsustada, kust isegi alustada. Praktiliselt iga toodet saab müüa alasti või meelas pesus naisekehaga, alustades tapeedist ja mootorratta varuosadest ning lõpetades alkomeetri ja koristusteenusega. Teadlikud kliendid väldivad seksistlikke kaubamärke nagu tuld ja piinlik on vaadata ka niisama, kuidas loov mõte ei jõua sageli säärejooksust kaugemale.
    Unistan, et naisi puudutavates teemades saavad naised ka tegelikult kõlapinda ja võtavad meedias sõna. Viimase aja ühe terava arvamustormi tekitas Triin Toomesaar, kes viitas, et Eesti arvamusküljed on valge keskealise mehe nägu. Arvamustoimetajad väitsid, et ei suudeta leida naisi, kes midagi ütleks, hoolimata sellest, et vähegi alternatiivsemas foorumis (näiteks blogid, Arvamusfestivali lavad jt) on naismõtlejaid ja -arvajaid küll. Tavalehte pole neil aga soovi tulla arvamust avaldama, sest keegi ei halda solvavaid kommentaare. Seetõttu luuaksegi kinniseid kommuune, kus on ohutum olla ja arvata. Või ollakse ja arvatakse lõpuks teises riigis.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Venemaa tahab Läänemerel merepiiri muuta Tsahkna: tegemist on absurdiga
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.