Mida teha ravikindlustusega?

Möödunud kevadel võeti kiirkorras riigikogus vastu maksumuudatuste pakett, millega vähendatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksemäära 2017. aastal praeguselt 13%lt 12,5%le ja 2018. aastal 12%le. Tekkiva haigekassa eelarve puudujäägi kompenseerimiseks hakkab rahandusministeerium iga kuu välja arvutama saamata jääva 0,5% ja 1% maksemäära summat ning kannab selle riigieelarve muude tulude arvelt siis igakuiselt ravikindlustuse eelarvesse. Tundub, justkui oleks hundid söönud ja lambad terved.

Kas ikka on? Kes sellest võidab? Tööandjad nii väikesest sotsiaalmaksu alandamisest rõõmu ei tunne, samuti ei paranda see kuidagi ravikindlustuse jätkusuutlikkuse probleeme, millele on nii meie enda kui ka rahvusvahelised eksperdid korduvalt viidanud.

Eesti solidaarne ravikindlustuse süsteem põhineb tööjõumaksudel, riik panustab väikese grupi elanike eest, kuid suurel osal elanikest on ravikindlustus, ilma et keegi nende eest süsteemi rahaliselt panustaks. Viimaste hulgas moodustavad enamiku pensionärid ja lapsed. Pensionäride osakaal elanikkonnas üha kasvab, koos sellega ka surve ravikindlustuse tuludele ja kuludele, sest vanemad inimesed kasutavad oluliselt rohkem tervishoiuteenuseid kui nooremad.

Teoks tegemata lahendus

Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse parandamiseks võiks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksemäära 1% vähendamise kompenseerimiseks laiendada hoopis ravikindlustuse maksubaasi ja tasuda kõigi riiklikku pensioni saavate isikute eest sotsiaalmaksu kuumääralt 5% ravikindlustuse eelarvesse. Tasumine toimuks riigieelarve muude tulude arvelt nagu ka kehtiva seaduse korral.

Sellest lahendusest on ka varem juttu olnud, kuid kuna ravikindlustuse reservide ammendumine ei toimu veel lähima paari aasta jooksul, on otsustamist pidevalt edasi lükatud. Ettepaneku rakendamise korral oleks tagatud kõigile arusaadav ja stabiilne mehhanism riigieelarvest tulude eraldamiseks haigekassasse. Pakutud 5% maksemäär vastab täpselt sotsiaalmaksumäära langetamise 1%le. Seega oleks asendus riigieelarve mõttes esialgu kuluneutraalne, kuid pensionäride arvu kasvades parandaks ravikindlustuse jätkusuutlikkust. Lahendus tugevdaks ühtlasi ka kindlustuspõhimõtet ja solidaarsust, sest ravikindlustust juba omavate isikute eest hakatakse süsteemi panustama.