Hiinast saab turumajandus?

Euroopa Liit peab selle aasta lõpuks otsustama, kas anda Hiinale turumajanduse staatus. Kuigi 15 aastat pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumist peaks Hiina teoreetiliselt saama õiguse sellele staatusele, vastab riik praegu ainult ühele kriteeriumile viiest, mida EL turumajanduse defineerimisel kasutab. Euroopa riikide ja ettevõtjate seisukohad lähevad küsimuses lahku. Erinevad ka hinnangud, milline oleks eri stsenaariumide mõju Euroopa tööstusele ja töökohtadele.

Ajal kui Hiinast on saanud ELi suurim kaupade impordimaa, moodustades 18% kogu impordimahust, alustasid Euroopa volinikud aasta alguses arutelusid Hiinale turumajanduse staatuse andmise üle. 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitudes tunnistas riik, et ei ole veel lõpetanud üleminekut turumajandusele, ning võttis selle elluviimiseks endale rea kohustusi.

Mida see teeb Euroopa majandusega

Praegu vaevab otsustajaid küsimus, kas Hiina tuleks tunnistada ametlikult turumajanduseks ka oludes, kus riik sellele staatusele tegelikult ei vasta. Turumajanduse staatuse andmine võib piirata Euroopa majanduste võimet uurida dumping'u juhtumeid ja määrata dumping-ekspordile tollitariife. See omakorda võimaldaks Hiina ettevõtetel ujutada Euroopa turg üle odavate kaupadega. Praegu puudutab umbes 80% ELi kõigist dumping'u ja subsideerimise juhtumite uurimistest Hiinast sisse toodud kaupu.

Ameerika teadlaste hinnangul suurendaks ELi otsus tunnistada Hiina turumajanduseks tööstuse importi Euroopasse 25–50% juba esimese 3–5 aasta jooksul. ELis valmistatava toodangu väärtus väheneks nii kuni 228 miljardi euro võrra, mis tähendaks ELi SKP vähenemist 1–2% võrra. Samuti väheneks töökohtade arv impordiga konkureerivates valdkondades ning nendega seotud teenusepakkujate hulgas vähemalt 1,7–3,5 miljoni töökoha võrra.

Seevastu esimesed hinnangud Brüsselist näivad olevat vähem pessimistlikud. ELi kaubandusvolinik Cecilia Malmström märgib, et ameeriklaste uuringus ei ole võetud arvesse olulist tegurit – dumping ei ole seotud kogu Hiina ekspordiga Euroopasse, vaid ainult 1,4%ga sellest.

Brüsseli hinnangud näitavad, et import Hiinast võib ohustatud valdkondades – milleks on keraamika (peamiselt Itaalias), terasetööstus, masinaehitus ja päikesepaneelide tootmine – suureneda 17–27% võrra. Töökohtade arvu vähenemine puudutaks peamiselt Lääne-Euroopa riike (Saksamaad, Itaaliat, Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali) ja Poolat, kuna neis riikides elab suurim osa vastavates valdkondades töötavatest inimestest.

Kolm võimalust

Euroopas lähevad seisukohad Hiinale staatuse andmise küsimuses lahku. ELi põhjaosa riigid kalduvad seda toetama, lõunaosa riigid esitavad aga vastuväiteid. Euroopa Komisjon peab vaatama läbi kolm võimalust:

1) mitte anda turumajanduse staatust. Selline otsus võib soodustada Hiina vastureaktsiooni ning selle mõju suurust on raske ette näha;

2) tühistada kõik dumping'u-vastased meetmed ilma vastutust pehmendavate tingimuste seadmiseta. See juhtuks teoreetiliselt siis, kui Hiinale antaks turumajanduse staatus. Praegu kaitstud tootmisvaldkondades võivad Hiinast imporditavate kaupade hinnad langeda 19% ja kaoks umbes 190 000 töökohta;

3) anda Hiinale staatus, rakendades vastutust pehmendavaid meetmeid. Sellised meetmed tuleks alles kindlaks määrata, näiteks erinevused konkreetsetes valdkondades, täiendavad üleminekuperioodid jt. Just seda stsenaariumi näib eelistavat ka ELi kaubandusvolinik.

Euroopa Komisjoni õiguslikku otsust Hiinale turumajanduse staatuse andmise kohta ja aruannet selle võimaliku majandusliku mõju kohta on oodata selle aasta esimeses pooles. Seejuures leiab otsuse vastuvõtmise protsess aset ajal, kui Euroopa terasetööstust on tabanud märkimisväärne kriis ning staatuse andmise vastased, sealhulgas tööandjad, ametiühingud ja eriti Euroopa Parlamendi esindajad, muutuvad üha aktiivsemaks.