Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Las loomad piinlevad?

    RebasefarmFoto: Raul Mee

    Karusloomafarmide saatuse üle otsustajatel pole loomadest sooja ega külma, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.

    Maaeluministeerium tellis maaülikoolilt uuringu, mis näitaks, milline mõju on karusloomakasvatuste sektoril Eesti majandusele. Uuring peaks aitama otsustada, kas Eestis keelustatakse karusloomakasvatused, nagu seda on paljudes teistes riikides juba tehtud.
    Põhjalikud analüüsid mingi otsuse tegemiseks on alati ülimalt teretulnud. Paraku ei saa karusloomakasvatuste uuringut kuidagi adekvaatseks pidada. Seda lugedes jääb lausa mulje, et see on ekstra selleks tellitud, et karusloomakasvatusi kiita ja loomakaitsjaid utoopia tagaajajateks nimetada.
    Ligi saja lehekülje pikkuses uuringus kajastatakse valdavalt karusloomakasvatajate arvamusi. Uuringu autorid on kõik mingil määral karusloomafarmidega seotud. Viiest autorist neli on maaülikoolist, kus õpetatakse ka karusloomaaretust. Üks autor aga on koguni karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige, ent millegipärast jäetakse see uuringus mainimata.
    Mõjuanalüüsist on välja jäetud kõik need juhtumid, kus on tõestatud, et karusloomafarmides ei ole loomadel normaalseid elamistingimusi. Näiteks on jäetud täiesti nimetamata 2012.–2013. aasta juhtum, kus loomakaitsjad filmisid salaja karusloomakasvatuste argielu. „Pealtnägijas“ näidatud materjal oli võigas ja igaüks, kes seda nägi, mõistab, et loomi on väärkoheldud. Ent uuringu autorid ei pidanud vajalikuks seda isegi mainida.
    Loomade väärkohtlemine
    Peale selle rõhutavad farmidega seotud isikud, et loomakaitsjad on silmakirjalikud, sest sama hästi võiksid nad nõuda kõikide teiste loomafarmide sulgemist. ASi Balti Karusnahk juhi Alar Kõre sõnul ründavad loomakaitsjad loomkatseid, tsirkusi ja karusloomafarme vaid sellepärast, et need on väiksemad sektorid, millele aktivistide jõud peale hakkab. Kui need on põhjused, miks karusloomafarmide keelustamise peale ei peaks isegi mõtlema, jääb mulle veelgi arusaamatuks, miks selle sektori vajalikkust rõhutatakse.
    Farmide keelustamine pole aktuaalne mitte lihtsalt millegi kinnipanemise soovist. Karusloomafarme soovitakse keelustada sellepärast, et neis esineb pidevalt loomade väärkohtlemist ja halbu elamistingimusi. Tegu on metsloomadega, kellest toodetakse luksuskaupu. Mul oli võigas lugeda, et karusloomakasvatajate sõnul pidurdavad loomakaitsjate nõuded sektori arengut. Kui tootjatel on raske loomadele isegi pesakaste teha ja nad hoiavad neid pisikestest kõledates puurides kogu nende elu, siis mul on raske mõista, kes sellise hinna eest endale karusnahka üldse soetada tahab.
    Hoolimata ilmselgelt demagoogilisi väiteid täis uuringust, on juba ette teada, et Eesti karusloomakasvatusi ei keelusta. Vähemalt on seda välja öelnud maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Põhjusteks toodi, et nende farmide osakaal SKPs oli 2014. aastal 0,07%, sektor saab hakkama ilma toetusteta ja tegeleb valdavalt ekspordiga. Mul on äärmiselt kahju näha, et otsustajatele ei lähe vähimalgi määral korda ei eetika ega loomade heaolu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele investeerimistarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.