• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Las loomad piinlevad?

    RebasefarmFoto: Raul Mee

    Karusloomafarmide saatuse üle otsustajatel pole loomadest sooja ega külma, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.

    Maaeluministeerium tellis maaülikoolilt uuringu, mis näitaks, milline mõju on karusloomakasvatuste sektoril Eesti majandusele. Uuring peaks aitama otsustada, kas Eestis keelustatakse karusloomakasvatused, nagu seda on paljudes teistes riikides juba tehtud.
    Põhjalikud analüüsid mingi otsuse tegemiseks on alati ülimalt teretulnud. Paraku ei saa karusloomakasvatuste uuringut kuidagi adekvaatseks pidada. Seda lugedes jääb lausa mulje, et see on ekstra selleks tellitud, et karusloomakasvatusi kiita ja loomakaitsjaid utoopia tagaajajateks nimetada.
    Ligi saja lehekülje pikkuses uuringus kajastatakse valdavalt karusloomakasvatajate arvamusi. Uuringu autorid on kõik mingil määral karusloomafarmidega seotud. Viiest autorist neli on maaülikoolist, kus õpetatakse ka karusloomaaretust. Üks autor aga on koguni karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige, ent millegipärast jäetakse see uuringus mainimata.
    Mõjuanalüüsist on välja jäetud kõik need juhtumid, kus on tõestatud, et karusloomafarmides ei ole loomadel normaalseid elamistingimusi. Näiteks on jäetud täiesti nimetamata 2012.–2013. aasta juhtum, kus loomakaitsjad filmisid salaja karusloomakasvatuste argielu. „Pealtnägijas“ näidatud materjal oli võigas ja igaüks, kes seda nägi, mõistab, et loomi on väärkoheldud. Ent uuringu autorid ei pidanud vajalikuks seda isegi mainida.
    Loomade väärkohtlemine
    Peale selle rõhutavad farmidega seotud isikud, et loomakaitsjad on silmakirjalikud, sest sama hästi võiksid nad nõuda kõikide teiste loomafarmide sulgemist. ASi Balti Karusnahk juhi Alar Kõre sõnul ründavad loomakaitsjad loomkatseid, tsirkusi ja karusloomafarme vaid sellepärast, et need on väiksemad sektorid, millele aktivistide jõud peale hakkab. Kui need on põhjused, miks karusloomafarmide keelustamise peale ei peaks isegi mõtlema, jääb mulle veelgi arusaamatuks, miks selle sektori vajalikkust rõhutatakse.
    Farmide keelustamine pole aktuaalne mitte lihtsalt millegi kinnipanemise soovist. Karusloomafarme soovitakse keelustada sellepärast, et neis esineb pidevalt loomade väärkohtlemist ja halbu elamistingimusi. Tegu on metsloomadega, kellest toodetakse luksuskaupu. Mul oli võigas lugeda, et karusloomakasvatajate sõnul pidurdavad loomakaitsjate nõuded sektori arengut. Kui tootjatel on raske loomadele isegi pesakaste teha ja nad hoiavad neid pisikestest kõledates puurides kogu nende elu, siis mul on raske mõista, kes sellise hinna eest endale karusnahka üldse soetada tahab.
    Hoolimata ilmselgelt demagoogilisi väiteid täis uuringust, on juba ette teada, et Eesti karusloomakasvatusi ei keelusta. Vähemalt on seda välja öelnud maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Põhjusteks toodi, et nende farmide osakaal SKPs oli 2014. aastal 0,07%, sektor saab hakkama ilma toetusteta ja tegeleb valdavalt ekspordiga. Mul on äärmiselt kahju näha, et otsustajatele ei lähe vähimalgi määral korda ei eetika ega loomade heaolu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.