Heidame ahelad ja pääseme lõksust

Linnulennult vaadatuna oleme jõudnud keskkonda, kus majanduskasv on püsivalt väike ja eksport kahaneb. Palgad kasvavad kasumi arvel tootlikkusest üha kiiremini. Kuivõrd kasumid kuivavad vaikselt kokku, jäävad ka investeeringud tulevikku õhemaks.

Pessimistid väidavad, et Eesti keerleb ümber oma naba ja seisab arengus paigal. Selle tõestuseks tuuakse näiteks ekspordimahud, mis kahanesid mullu 0,9 protsenti. Ühtlasi oli see viimase kuue aasta kõige nõrgem tulemus. Äriinvesteeringute mahud on samuti juba pikemat aega liikunud negatiivses suunas. Viimasel paaril aastal põhjendati olukorda ennekõike geopoliitiliste pingete ja üldise majandusseisakuga. Nüüd näivad aga needki argumendid otsitud ja aina tihedamini kõlab küsimus Eesti ettevõtete tegelikust konkurentsivõimest.

Optimistid on kõhklejaid jällegi üritanud ümber veenda teistsuguse statistikaga. Pidevalt ilmub uuringuid, mis hetkeks endasse uskuma panevad. Ameerika mõttekoja Heritage Foundation koostatavas maailma riikide majandusvabaduse indeksis hoiab Eesti kõrget üheksandat kohta. Transparency Internationali korruptsioonitajumise uuringu kohaselt oleme maailmas korralikul 23. kohal. Seda esmapilgul positiivsete ilmingute loetelu võiks jätkata, kuid näib, et ka sellest ei piisa enam majanduskasvu kiirendamiseks. Ei piisa enam isegi aeglaseks edasiminekuks.

Mis ikkagi annab alust arvata, et kiirema arengu mootoriks on just investeeringud inimkapitali? Usun, et sellel oleks selge seos säravamate ideede ja äriplaanidega. Kui on haritud ja motiveeritud inimesi, kes suudavad visioone ka ellu viia, on tõenäosus kapitaliinvesteeringuid saada mõistagi oluliselt suurem. Seega taastoodab inimkapital ka kahte teist kapitaliliiki.

Lisaks investeeringute Eestisse meelitamisele võiks inimkapitali toel ka eksport kasvule pöörata. Ja miks ei võiks Eesti kõige väärtuslikumaks ekspordiartikliks olla just haritud ja uuendusmeelne töötaja, keda hinnataks kõikjal maailmas.

Otsustajatele jõuab praegu liiga aeglaselt pärale teadmine, et inimkapitali arendamise toel saavutatav tootlikkuse kasv ja suurem lisandväärtus toob endaga innovatsiooni ja seeläbi arengu. Väikese riigi jaoks on oluline investeerida inimestesse, et meie ettevõtetes oleks rohkem visionääre, et ettevõtted ja haridusasutused mõtleksid ja töötaksid samas suunas. Selleks, et me lõpuks jõuaks kõrge sissetulekuga riigiks. Murraks ahelad ja pääseks lõksust.

Vähem oluline ei ole seegi, et inimestesse panustamine loob ka täiendavat õnnetunnet. Edu saab mõõta ka rahuloluga. Kõik erialases töös kaugele jõudnud inimesed on saavutanud edu ühel lihtsal põhjusel: sest nad armastavad seda, mida teevad.

Selleks, et järgmine kord kõlaks Eesti majanduse lühikokkuvõte positiivse eduloona, tuleks oma inimesed tõsta kõige kõrgemale ettevõtetel, aga oma õla peaks alla panema ka riik. Eks lõpuks saab igaüks ise valida, kust king kõige rohkem pigistab. Olgu ulatatud ka õng – juba varem mainitule lisaks vajab Eesti inimkapitali kvaliteedi parandamiseks investeeringuid näiteks haridusse ja täiendõppesse, tervise edendamisesse, ettevõtlikkusse, aga ka usalduse kasvatamisse või kaasatuse suurendamisse.

 

Autor: Ivars Kapitovičs