• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigireform vajab peaministri kätt

    Kui riigireform jätta üksnes Arto Aasa mureks, siis kaugele me ei jõua. Peaministri eestvedamist oleks palju enam vaja, leiab ettevõtja Heldur Meerits.

    Riigireformis on aeg edasi liikuda omavalitsuste ülesannete ning rahastamismudelitega. Nõustun valitud plaaniga: kõigepealt piirid ja seejärel ülesannete täpsustamine.
    Piltlikustamiseks võib võrrelda Piirissaart ja Tallinna. Erinevate teenuste (laias mõttes) pakkumise võimekus erinevad nagu päev ja öö. Pole võimatu, et omavalitsuste ülesannete käsitlemise juures osutub otstarbekaks ka Tallinna linnaosade muutmine eraldi omavalitsusteks. Ehkki ootamatu on mõelda olukorrale, kus Lasnamäe on kõige rahvarikkam omavalitsus Eestis, ent maailmalõppu ei tähenda see kuidagi.
    Muude riigireformi probleemide juures oli hindamisperioodil sebimist palju, kuid otsusteni jõudmine ei edene. Polegi selge, kas lihtsalt kardetakse valikuid teha, võtavad presidendivalimised kogu energia või siis ei osata probleeme ja lahendusi näha. Viimase variandi kasuks kallutab arvamust kangelaslik koondamisülesannete jagamine. Oma nõukogude-aegsest minevikust mäletan mitut sellist kampaaniat. Ent alati vaibusid need kuhugi ja varsti oli aparaat veelgi suurem kui enne. Ka praeguse aktsiooni ajutisust rõhutab, et koondada üritatakse ennekõike abipersonali.
    Küsimärke tekitab ka sellise ülesande püstitamine üleüldse. Praegu me ei tea, mis sai pärast koondamist. Kas samu ülesandeid täidetakse ratsionaalsemalt, loobutakse mingite teenuste osutamisest või hoopis saavad samad töötajad sama töö eest palka lihtsalt sisseostetavate teenuste kaudu?
    Nagu ka Kersti Kaljulaid on rõhutanud: riik peaks lihtsalt loobuma sisuliselt mittevajalike teenuste osutamisest. Kindlasti kinnitavad vastavad ametnikud ja nende ülemused, kui ülitähtis nende töö on, ent kaine kõrvalpilk näeb sageli selgemalt. Ning loomulikult peab selline analüüs kajastuma normatiivaktides.
    Sirgjoonelise koondamisülesannete jagamise asemel võiks mõelda ka kaudsemate, ent tõhusamate tööriistade peale. Näiteks väljaspool Tallinnat asuvate asutuste sulgemise vastu võideldakse sageli kohalike töökohtade kadumise pärast.
    Selle kõrval on palju reaalsem mure inimeste jõudmine teenusepakkujateni. E-teenused suudavad paljut, ent siiski mitte kõike. Haiged peavad pääsema arstile, lapsed kooli ja täiskasvanud tööle. Iga töömees teab, millise palga juures tasub tal käia oma autoga 30 ja millise puhul 60 kilomeetri kaugusele tööle.
    Riigiasutuste puhul on siis küsimus, kuidas teenuse pakkuja ja kasutaja kokku saavad. Asutuste arvu saab selgelt kokku tõmmata, kui inimesed ei pea teenuseni jõudmise pärast muretsema. Näiteks kui mõni arst käib Tartust või Tallinnast kord nädalas patsiente vastu võtmas maakonnahaiglas, võiksid rahul olla nii patsient kui ka haigekassa. Praegune ühistranspordikorraldus ei võimalda hoolimata praami- ja bussiliikluse doteerimisest maainimestel kiirelt, mugavalt ja odavalt riigi korraldatavate teenusteni jõuda. Terviklik vaade transpordini võimaldaks muid riigi teenuseid palju ratsionaalsemalt korraldada.
    Transpordikorraldus on aga vaid üks näide, kus on vajalik erinevate vürstiriikide (loe: ministeeriumite) koostöö.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi veerandi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.