- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 2250,32%67 997,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,5
- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 2250,32%67 997,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noor töötu otsib toetust
Töövõimereformi edenedes võib eeldada, et lähitulevikus suureneb töötuna arvel olevate inimeste hulk, sh kindlasti ka noorte töötus, leiab töötukassa noortegarantii juht Livia Laas.
Viimasel aastal on üldine töötuse määr Eestis muutunud vähe, jäädes 6,5% lähedale. Samas tõusis noorte töötus eelmise aasta lõpus üsna järsult: 11%-lt 16,2%ni. Tuleb märkida, et noorte töötuse iga-aastane kasv septembris-oktoobris on üsna ootuspärane. Paljud noored, kes edasi õppima ei pääse või ei soovi seda teha, võtavad end just sügisel töötuna arvele.
Naabrist parem
Praegu on noorte töötus pigem langustrendis, 2016. aasta II kvartalis oli noori registreeritud töötuid veidi üle 13%. Sealhulgas keskmisest kõrgem registreeritud noorte töötute arv oli II kvartalis Tartumaal (20%) ning Viljandimaal (17,9%). Euroopa Liidus keskmiselt jääb noorte tööpuudus 20% juurde, ka võrdluses lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga on Eestis noorte tööpuudus väikesem.
Noorte suurema tööpuuduse põhjuseid on keeruline üheselt välja tuua. Esile toomist väärib ehk tõik, et suurel osal noortest registreeritud töötutest on põhiharidus (30% töötuna registreeritud noortest) või üldkeskharidus (26% töötuna registreeritud noortest) ehk neil puudub erialane väljaõpe. Seega tuleb rõhutada erialase ettevalmistuse olulisust.
Noorte tööpuudusest rääkides on oluline rääkida ka NEET-noortest – noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel. Teatud juhtudel samastatakse NEET-noored töötute noortega, kuid nad on siiski erineva kategooriaga. Lisaks muudele näitajatele on NEET-noored vanusegrupis 15–29, töötud noored aga 15–24. Mullu oli ELis NEET-noorte määr 12% ning Eestis samal ajal 10,8%. Varasemate aastatega võrreldes näeme ka siin pigem langustrendi. Samas on meie lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Rootsi NEET-noorte osakaal meiega võrreldes veelgi väiksem.
Vajavad abi
Kuna noorte tööpuudus on siiski kaks korda kõrgem üldisest töötusest, vajavad noored igakülgset toetust. Noored ise märgivad sageli, et lisaks erialasele haridusele või kvalifikatsioonile ootavad tööandjad varasema töökogemusega töötajaid. Mida aeg edasi, seda rohkem on ka tööandjad valmis endale vajalike töötajate väljaõpetamisse panustama.
Appi tuleb ka riik. Kui tööandja värbab 17–29aastase noore, kellel pole erialast haridust ega töökogemust või on kogemus lühiajaline, maksame talle esimesel tööaastal poole palgakuludest. Samuti saab tööandja kahe esimese tööaasta jooksul taotleda noore koolituskulude hüvitamist.
Autor: Livia Laas
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele