• OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,37%6 061,65
  • DOW 30−0,43%43 956,56
  • Nasdaq −0,41%19 952,1
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,37%6 061,65
  • DOW 30−0,43%43 956,56
  • Nasdaq −0,41%19 952,1
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 16.11.16, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brexiti algus võib hilineda

Brexiti ärajäämise jutud ainult suurendavad segadust, kuid tõesed need pole, kirjutab riigikantselei nõunik Sille Ruubel.
Sille Ruubel
  • Sille Ruubel Foto: Erakogu
Väited, nagu oleks Brexiti suund nüüd ümber pööratud või ei oleks Brexitil oodatavat negatiivset mõju majandusele, on ennatlikud. Need pigem suurendavad segadust, mis on juba kuid vaevanud nii Euroopa Liidu kodanikke, ettevõtjaid, investoreid kui ka ametnikke.
Oktoobris hingasid paljud kergendunult, kui peaminister Theresa May kinnitas, et kavatseb esitada Ühendkuningriigi EList lahkumise teate enne järgmise aasta märtsi lõppu. Teade tõi selguse, millal võiksid lahkumisläbirääkimised alata ja lõppeda. Ühendkuningriigi 3. novembri kohtuotsus vallandas arusaadavalt palavikulised spekulatsioonid ning taastas segaduse. Taas on küsimuse all, millal siiski Ühendkuningriik alustab lahkumisläbirääkimisi ning seega kui kaua need võiksid kesta. Mida pikem on aga ebakindluse periood, seda valulikum ettevõtjatele ning kodanikele.
Mida Brexiti kohtuotsus õieti tähendas?
Esiteks, kohtuotsus ei vaidlustanud juunikuist Ühendkuningriigi rahva otsust lahkuda EList ehk Brexitit, vaid küsimuse all olid sammud, mille peab valitsus läbima, et lahkumisläbirääkimisi alustada. Kohus otsustas, et valitsus peab läbirääkimiste alustamiseks saama rahvasaadikute eelneva nõusoleku.
Teiseks, valitsus kaebas kohtuotsuse edasi ülemkohtusse. See tähendab, et 11 ülemkohtu kohtunikku võivad otsustada ka hoopis valitsuse kasuks. Sellisel juhul on peaminister Mayl piisavalt aega, et anda lahkumisteade siiski sisse enne märtsi lõppu.
Kolmandaks, isegi kui valitsus kaotab ülemkohtus ja peab küsima parlamendi nõusolekut, ei ole kindel, kuidas seda tehakse - kas nõusoleku saamine tähendab seaduseelnõu vastuvõtmist mõlemas parlamendikojas või pelgalt lühikest arutelu ja hääletust. Samuti pole teada, kui palju peaks valitsus oma läbirääkimisstrateegiat avaldama, kui üldse.
Täispikk seaduseelnõu arutelu kestaks ilmselt kauem kui märtsi lõpuni. Eeldatavalt jäävad alamkoja – kus Mayl on 14 saadikuga enamus – liikmed Brexiti juurde, et mitte kaotada oma valijaid. Samas, mõned saadikud võivad hääletada ka südametunnistuse järgi. Ei ole ka kindel, kas need saadikud, kes hääletaksid Brexiti poolt, pooldaksid ka ühtsest turust välja astumist ehk nn hard Brexitit. Kui alamkoda peaks kalduma ühtsele turule jäämise poole, võivad saada uut võitlustuult tiibadesse ELi sõbralik ärisektor ja Ühendkuningriigi mõnede regioonide esindajad, kes loodavad, et valitsus siiski valib vähemalt nn soft Brexiti. Selline asjade käik võiks kergitada Briti naela ja rahustada ettevõtjaid.
Kuni ELis, on UKl ELi liikme õigused
Kui aga parlament hakkab üksikasjalikult läbirääkimistingimusi dikteerima ning tekib ummikseis või valitsus hakkab kaotama, võib peaminister proovida välja kuulutada varajased üldvalimised. See aga tekitaks veelgi enam ebakindlust, sest valimiskampaaniatest kujuneks eeldatavasti välja nagu uus rahvahääletus. Samuti on mõned saadikud öelnud, et annavad valitsusele nõusoleku vaid juhul, kui läbirääkimiste lõpptulemuse üle korraldatakse uus referendum – mõte, mis nii mõnegi läbirääkija paneks värisema. Omaette küsimus on aga, kuidas suhtuks pikemasse ootamisse teised ELi liikmesriigid, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa, kus seisavad järgmisel aastal ees valimised.
Kõigele vaatamata on peaminister May kinnitanud, et kavatseb endiselt esitada Ühendkuningriigi lahkumisteate enne märtsi lõppu. Kui valitsus kaotab ülemkohtus, siis eeldab May, et kohus selgitab, mil viisil peaks valitsus parlamendilt nõusolekut küsima. Seega võiks oodata lahkumisläbirääkimise alguse osas taas rohkem selgust jaanuari alguses, mil kohus on teinud lõppotsuse.
Kõigi nende võimalike ja võimatute stsenaariumite juures võiksid ELi ettevõtjad ja kodanikud meeles pidada üht – kuni Ühendkuningriik on ELi liige, kehtivad talle kõik ELi õigused ja kohustused. Ja teatav õiguskindlus paistab jätkuvat ka pärast Brexitit, sest valitsus plaanib järgmisel aastal esitada parlamendile eelnõu, mis näeb ette enamuse ELi seaduste ülevõtmise Ühendkuningriigi seadusandlusesse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 08:00
Wallester ühendab jõud MTÜ-ga Naerata Ometi, et toetada abivajavaid Eesti peresid
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele