• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 06.03.17, 12:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pidalitõbine juhatuse liige

Tuleb välja, et teine Eesti ongi olemas. Inimesed, kes selle sõnapaari kunagi kasutusele võtsid, ilmselt ei osanud uneski näha, et teise Eesti väärikad esindajad on ettevõtete juhatuse liikmed, kirjutab EVEA juhatuse liige Raivo Altmets.
Raivo Altmets
  • Raivo Altmets
  • Foto: Erakogu
Veebruari viimasel päeval saime ERRi uudisteportaali vahendusel teada, et igati lugupeetud inimene, loovettevõtete ühenduse juhatuse liige Ants Lusti soovis kasutada võimalust jääda seadusega ettenähtud kümnepäevasele isapuhkusele, ent sotsiaalkindlustusametist vastati talle, et temale kui juhatuse liikme lepingu alusel töötavale inimesele hüvitist isapuhkusel ette nähtud ei ole.
Teine karjuvalt ebaõiglane näide oli hiljuti see, kus EVEA kunagine president Indrek Stahl pidi Postimehe vahendusel nõudma juhatuse liikme õigust jääda eelpensionile. Ja lõpptulemusena see tal ka õnnestus – sotsiaalkindlustusamet muutis senist korda ja hakkas kõigile juhatuse liikmetele maksma väljateenitud eelpensioni. Huvitav, kas juhatuse liikmel pensionile jääda on lubatud või tuleks kindluse mõttes eelnevalt peied siiski ära pidada?
Veel üks muret tekitav erisus. Kui meenutada, siis 2014. aastast võeti tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustega juhatuse liikmetelt ära sotsiaalsed garantiid töötuse korral. Üsna ruttu tekkis aga ka avalikkusel arusaam selle ebaõiglusest. Diskussioon on küll juba mõnda aega üleval, ent poliitikutel puudub igasugune huvi siin tehtud viga parandada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Endine sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles mullu EVEA ees esinedes, et juhatuse liikmete töötuskindlustuse puudumist ei saa heaks kiita, aga ei saa ka ära parandada, sest see läheks maksma suurusjärgus 10 miljonit eurot, ja et seda võidakse kuritarvitada. Austatud poliitikud, riigil ei teki mitte 10 miljoni euro suurune auk, vaid võlg Eesti kodaniku ees suureneb 10 miljonit eurot aastas.
Mida kardetakse?
Juhatuse liikmed paistavad olema Eesti riigi viimase aja kõige suurem sisemine oht. Ei saagi aru, mida täpselt kardetakse, kas seda, et just nemad varastavad riigikassa paljaks või saavad koguni liiga jõukaks. Või millest muust on tingitud selline juhatuse liikmete õiguste massiivne eiramine.
On raske aru saada riigist, kes ühe suupoolega kuulutab innovatsiooni, avatuse ja ekspordi ülimat tähtsust ja teisega annab mõista, et inimesed, kes oma igapäevase tööga just selliseid väärtusi loovadki, ei ole ülejäänud maksumaksjatega samaväärsed kodanikud.
Käib mingi kummaline klaperjaht. Asutad ettevõtte ja võtad vastutuse selle arengu eest ning ei palkagi tankistist juhatajat sinna. Vähe sellest, otsustad maksta riigile korralikult nii sotsiaal- kui ka töötuskindlustusmakse. Korraga saad aru, et ise oled loll, kui pöördud riigi poole, sest vastus on üks – oled juhatuse liige ja sinule ei ole ette nähtud. Kas see ei ole teine Eesti, kellelt küll võetakse meeleldi vastu maksuraha, aga kellele riik kindlustunnet pakkuda ei soovi. Püüa olla vähemalt naine, sest mehena on sinu maksurahal veelgi vähem kaalu.
Lähme kohtusse
Tulemusena külvab riik nihverdamise kultuuri(tust). Paljudel juhtudel ei ole juhatuse liige isegi ettevõtte omanik, vaid samasugune palgasaaja nagu enamik meist on. Ainus vahe on, et töösuhte pealkirjaks on kirjutatud juhatuse liikme leping, mitte tööleping.
On viimane aeg selline ebaõiglus likvideerida ja ümber hinnata ettevõtete omanike, juht- ja kontrollorganite liikmete maksustamine, ja neile inimestele, kes iga päev reaalselt Eesti elu edendavad, sotsiaalsete tagatiste loomine. Kui ettevõtja tänasesse sotsiaalsete garantiide süsteemi kuidagi ei mahu, siis võib olla on aeg luua eraldi ettevõtjamaks, mis sotsiaalsed garantiid siiski tagaks. Loomulikult ei saa selline maks olla seni makstavale lisaks, vaid asendaks praegust süsteemi.
Teeme ettepaneku juhatuse liikmetele, kelle põhiseaduslikke õigusi on riivatud põhjusel, et töösuhet reguleerib juhatuse liikme leping, pöörduda EVEA poole. Oleme valmis ühise hagiga pöörduma kohtusse Eesti riigi vastu, et saavutada juhatuse liikmete võrdne kohtlemine teiste maksumaksjatega.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele