Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EAS, see on ju loomapiinamine!

    Hai Bangkoki akvaariumisFoto: epa

    Ajakirjanik Kadri Põlendik ei suuda uskuda, et EAS asub 21. sajandil miljonite eurodega toetama projekti, mille fookuses on suurte mereelukate vangistamine akvaariumisse.

    Uskumatu, et ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) on nii vastutustundetu, et on valmis raha andma loomade vangistamiseks meelelahutuse eesmärgil.
    See on ikka hirmus, kui inimesel tekib idee, mida rahaks teha, ja siis ei ole enam muud silme ees kui euromärgid. Mine või üle laipade, peaasi, et saaks aga rohkem teenida. Nii paistavad mõtlevat Dirhami sadamasse veekeskuse planeerijad, EAS ja isegi meie ettevõtlusminister.
    Nimelt selgus eelmisel nädalal, et EAS plaanib 2,25 miljoni euroga toetada Dirhami sadamasse rajatavat koguperekeskust Meritäht. Esmapilgul ju tore idee: tuleb teaduspark, saab sukelduda, ja allveelaevaga sõita. Kohalikud saavad tööd, turism õitseb, majandus kasvab. Uhke plaan! Ainult et keskuse fookuses on 15 meetrit sügav akvaarium, kuhu plaanitakse elama panna haid ja raid, kelle keskel kõik need võimsad atraktsioonid toimuvadki. Ikka, et näeks haruldasi loomi ja saaks närvikõdi.
    Tundub, et EASis vaadati seda plaani ja mõeldi: miks mitte, paneme muidugi eksootilised loomad väiksesse akvaariumi kinni, et inimesed saaksid neid raha eest nautimas käia!
    Seda ei saa muuks nimetada kui piinamiseks, kui haid ja raid tahavad päevas ujuda kümneid ja sadu kilomeetreid. Rääkimata sellest, et raidel meeldib elada 22-91 meetri sügavusel põhjas. Kaheldav, et neile suudetakse luua eluks loomulikku keskkonda.
    Mujal veeparke suletakse
    Samal ajal räägitakse Eestis tsirkuses loomade kasutamise keelamisest. Mujalt maailmast on teada näiteid, kus veeparke suletakse, sest sealsete loomade elu on talumatu. Kõige tuntum näide on muidugi Sea World, mille kohutavatest tingimustes räägib dokumentaalfilm „Blackfish“. EASi otsustajad, kes te seda projekti olete nõus lahkel käel toetama, vaadake seda. Vaadake, milliseks muutuvad ebaloomulikes oludes elavad loomad, kes lähevad stressi.
    Ehk maailmas, kus tegeletakse üha rohkem sellega, et taastada inimeste rumalusest tekkinud hävitavaid tagajärgi looduses, läheme meie Eestis tagasi eelmisesse sajandisse. 
    Keskuse pooldajad ironiseerivad loomakaitsjate üle: paneme siis loomaaiad ka kinni! Tõesti, sealgi on loomade liikumisruum piiratud ja elukeskkond pole päriselt loomulik. Kuid! Loomaaiad loodi siiski liikide säilitamise eesmärgil ja seal tehakse suuri pingutusi selle nimel, et nende asukatel oleks võimalikult hea elada.
    Kogu Läänemaa päästerõngas?
    Pooldajad ütlevad ka, et see keskus on ainus, mis suudab veel Läänemaa päästa. Kahtlen. Ja kõigele vaatamata ei tohi turismi ja majandust elavdada looduse ja teiste elusolendite arvel. Inimene ei ole looduse kroon, vaid osa loodusest. 
    Õnneks ei ole keskuse plaan veel paigas. EAS tahab näha täpset plaani koos loodusekspertide hinnangutega. Ent veekeskuse juht Mart Vahtel juba teatas, et siis ta ei ole enam see projekt, kui nad eluskaladest loobuvad ja sinna plastmassist kalad sisse panevad. Kuigi ma loodan, et loomakaitsjate allkirjade kogumine töötab ja vähemalt EAS mõtleb ümber, siis kardan, et seda raharongi enam ei peata.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.