Välislähetuse väheräägitud risk

Vastutustundlik tööandja peab potentsiaalselt kümnetesse tuhandetesse ulatuva vahe enda eelarvest kinni maksma. Õnnetus, mille tagajärjel vajab töötaja arstiabi, võib juhtuda ju ükskõik kus. Hotellist ärilõunale minnes liivatamata tänaval libastudes, lõunal tundmatut allergeeni sisaldavat toitu süües või taksoga lennujaama sõites liiklusõnnetusse sattudes.

 Moodsad ohud

Välislähetuste puhul ei ole reisikindlustuse olulisimad komponendid tänapäeval enam arstiabi või pagas. Muutunud maailmas peame arvestama ka uute reisi mõjutavate ohtudega nagu terrorism, loodusõnnetused või streik, mis on tõusnud tervisega vähemalt sama olulisele kohale. Nii loodusõnnetused kui streigid võivad põhjustada lendude edasilükkumise või tühistamise, mis tähendab ebapiisava kindlustuskaitse korral täiendavaid kulutusi.

Viimaste aastate jooksul on maailmas toimunud keskmiselt üle 11 000 terrorirünnaku. Keskmiselt hukkub neis 3 inimest, kuid vigastatuid on kordades enam. Rünnakud ei toimu enam kaugel idas, vaid ka moodsa maailma tuiksoontel, puudutades nii potentsiaalselt kõiki.

Terrorismikaitse puhul on esikohal mõistagi tervis, kuid lisaks sellele võib minna kaotsi pagas või ära jääda lennud. Ja isegi, kui pole tarvis vältimatut arstiabi, võib omal kohal olla kriisiabi, et šokiga toime tulla. Kui paljud ettevõtte juhid võivad praegu rahulikult hingata teadmises, et nende hetkel lähetuses viibivate töötajate puhul on selline kaitse olemas? Ja kui paljud reaalselt nende ohtude vastu huvi tunnevad?

Viimaste aastate statistika näitab, et huvitutakse üha rohkem, kuid siiski mitte piisavalt. Reisikindlustusse puutuv on sageli delegeeritud allapoole, ehkki peaks olema samamoodi tippjuhtkonna südameasjaks. Reisikindlustust aga valitakse nende variantide vahel, mis olemas või mugavad ning erilist nõudlikkust üles ei näidata.

 Turg nõuab loiult

Kui turg ei nõua, ei ole ka kindlustusandjatel survet teenuse arendamisega tegeleda sellise tähelepanelikkusega, nagu näeme seda liiklus- või kaskokindlustuse puhul, sest sealt saab raha n-ö kiiremini. Võime end tunda küll digivaldkonna eesrindlastena, kuid reisikindlustuse vallas on meie mahajäämus Lääne-Euroopast umbes kolm aastat ja sabassörkijad olema ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võrdluses. Mitut head reisikindlustusäppi te välislähetuse ajal kasutada saate? Kui turg ei anna mõista, et soovib paremat teenust, ei pruugi me maailmatasemele kunagi järele jõudagi.

Lisaks kindlustussumma suurusele, peaks tööandjad häälekamalt nõudma päevapõhise reisikindlustuse teenust. Eriti, kui lähetusi on vähemalt 300-400 päeva jagu aastas. See tähendab, et maksta tuleb ainult nende päevade pealt, mil töötaja reisil on. Alternatiivina kasutatakse sageli korduvreisikindlustust, kuid selle puhul tehakse kulutus aasta peale ette ja tagasiarveldust ei toimu. Veel ebapraktilisem on iga kord reisikindlustust uuesti osta, sest ühe päeva kohta tuleb kindlustusmakse oluliselt kallim.

Kui töötajad on reisikindlustuse osas nõudlikumad tööandja suhtes ja tööandja nõudlikum kindlustusteenuse pakkuja suhtes, ei ole nii sisuliselt kui rahaliselt väga hea lahenduse leidmine keeruline. Hoopis raskem näib seda nõudlust ja nõudlikkust tekitada. Aga just selline nõudlikkus ja kaine mõistus on omased Põhjamaadele, mille hulka kuulumise üle me suurt uhkust tunneme.