Kas Eesti pangad pesevad raha?

Juhul, kui rahapesu tõesti toimuks, siis reageeriksid sellele juba esimeste märkide ilmnemisel teravalt nii kohalikud kui ka Euroopa Liidu järelevalveasutused ning kõik partnerpangad. Siis ei arutletaks meedias selle üle, kui suured võiksid või peaksid olema trahvid, vaid selle üle, kas kelleltki võetakse tegevusluba ära ning kas ja kes vangi pannakse.

 

Ilmselt ei ole ühtegi jaepanganduse teenust pakkuvat panka, kes saaks öelda, et nende kaudu ei ole kunagi raha pestud ega pesta ka tulevikus. Kuidas on see siis võimalik?

Raha pestakse nii tuhandete eurode kaupa kui ka miljonites. Teatud tingimustel võib suurt osa kuritegelikul teel saadud rahaga ette võetud samme pidada rahapesuks hoolimata sellest, kas riigilt peteti käibemaksupettusega välja 1000 eurot või kanditi miljoneid eurosid narkoraha varifirmade vahel.

Kui vaadata kohtustatistikat, siis puudutavad süüdimõistvad kohtuotsused pigem just väiksemates summades rahapesu juhtumeid. 1980.–1990. aastatel tekkinud rahapesu tõkestamise süsteemi eesmärgiks oli eelkõige tõkestada ja avastada eraldiseisvaid suuremahuliste rahapesuskeemide toimepanijaid ja isikuid, kes ise otseselt eelkuritegusid toime ei pane, kuid pesevad kurjategijate huvides puhtaks miljoneid. Aja möödudes on avastatud, et sama süsteemi on võimalik kasutada mitte ainult rahapesu tõkestamiseks, vaid ka paljudel teistel eesmärkidel – terrorismi rahastamise tõkestamiseks, korruptsiooni tõkestamiseks, maksupettuste tõkestamiseks (valdkond, mis algselt enamus riikides hoiti rahapesust rangelt eraldiseisvaks), kapitali riigist väljavoolu peatamiseks jne.

Esialgu narkokuritegudest saadud raha pesijate vangipanemise eesmärgist on tänaseks välja kasvanud üldine finantssüsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine. Seda nii panga, riigi, regiooni kui ka globaalsel tasandil. Kahtlemata on nii üksikasutusi kui riike, kes püüavad eri põhjustel enda eesmärkidest ja riskiisust tulenevalt selle eesmärgiga mitte kaasa tulla. Siin tuleb mängu järelevalve.

Eestis on pangandussüsteemi tegevuslubade andja ja järelevalvaja finantsinspektsioon, ELi tasemel peamiselt Euroopa pangandusjärelevalve. Riigi rahapesu tõkestamise süsteemi vastavust globaalsetele standarditele ning EL direktiividele hindab omakorda Euroopa Nõukogu vastav ekspertide töögrupp Moneyval. Eesti viimane rahapesu tõkestamise riikliku olukorra hindamine Moneyvali poolt lõppes 2014 positiivsete tulemustega. Lisaks ametlikule järelevalvesüsteemile toimub sisuliselt järelevalve kogu finantssektori poolt, kes pidevalt hindab oma partnereid ja reageerib küsitavate situatsioonide ilmnemisele.

Samas peab arvestama, et see, mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale. Ehk siis tuleneb esmane hinnang riigile enamasti tema geograafilisest ja ajaloolisest positsioonist ja seal on meie stardikoht mujal kui n-ö lääne riikidel. Seda hoolimata sellest, et riikide rahapesu tõkestamise süsteemi hinnangute kohaselt oleme maailmas pigem liidrid. Basel Institute on Governance paigutab Eesti positiivse poolelt vaadates kolmandale kohale ning Know Your Country vastav reitingutabel viiendale kohale maailmas.

Kas Eesti pangad on võtnud suuremaid riske rahapesu tõkestamisel, siis vastus on - üldreeglina ei. Seda näitavad ka sõltumatud välised hindajad, sealhulgas Moneyvali rahvusvahelised eksperdid. See, kas üksikute pankade riskiisu ja tõkestamise meetmed on vastavuses hetkel kehtivate ootustega antud valdkonnas, on iga asutuse ja järelevalvaja hinnata. Ka äsja meedias kajastatud Danskega seotud uudismaterjali puhul on meile tänaseks teada, et järelevalveasutus on juba omapoolse järelevalve läbi viinud, leitud puudustele osutanud ja neile on jõuliselt reageeritud.

Rahapesu tõkestamine ja rahapesu kui kuritegu on väga uued nähtused. Valdkonna areng on olnud erakordselt kiire, seda mitte ainult seaduste tasemel, vaid suures osas ka finantssektori enda ja järelevalve ootuste põhjal. 2000. aastate alguses oli kõigi hinnangul vajalik kahtlastest rahakeerutamistest teavitada rahapesu andmebürood. Nüüd on osapooltel selge ootus, et kahtlase tehingu või kliendi tuvastamisel tuleb peale rahapesu andmebüroo teavitamise veenvalt selgeks saada nii kliendi taust kui tema vara päritolu või kliendisuhe lõpetada. Samuti peab riskipõhise lähenemise põhimõttest tulenevalt kõrgema riskiga klientide tegevus olema selge ja arusaadav juba enne tehingute teostamist.