• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.04.17, 08:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pension teenigu inimesi

Pensionifondide tootlus peab olema parem ja väljamaksete süsteem efektiivsem, kirjutab Tuleva tulundusühistu asutaja Tõnu Pekk.
Tõnu Pekk
  • Tõnu Pekk
  • Foto: Andres Haabu
Kui kõik jääb nii nagu seni, siis annab iga euro meie II sambas kolm korda väiksema pensioni kui iga euro, mida rootslased on säästnud. Kuidas nii suured käärid üldse võimalikud on? Esiteks, Rootsi pensionifondide tootlus on olnud järjekindlalt parem. Teiseks, Rootsi väljamaksete süsteem on efektiivsem.
Tuleva on veendunud, et pensionisüsteem peab teenima inimesi. See näib nii labane tõde.
Hääletu pensionikoguja

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ja ometi. Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast, et rahandusministeerium on asja arutanud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega. Pensionikogujatest ei sõnagi.
Tõsi, üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas on tehtud. Kui minult võõras inimene telefonis uuriks, kui oluliseks ma viie palli skaalal pean “võimalust vahetada väljamakseid tegevat kindlustusseltsi, isegi kui see tähendab arvestatavaid lisakulusid”, ei oskaks ma kohe mõmmigi vastata. Kahtlustan, et nende vastustega pole midagi asjalikku peale hakata.
Pensionile peab seadma mõõdetavad eesmärgid, inimeste vabadust oma vara käsutada ei tohi ebamõistlikult piirata ja süsteemi tuleb muuta läbipaistvamaks.
Esiteks: lepime kokku, mis on pensionisammaste eesmärk iga inimese jaoks. Näiteks, et pension oleks vähemalt 40% keskmisest palgast. Kui vaja, tuleb leida realistlikum number ja see ka inimestele välja öelda.
Kallis sundkindlustus
Teiseks, mõõdetava eesmärgi nimel on juba lihtsam edasi tegutseda. Ühest küljest: inimesed, kellel on toimetulekuks piisavalt sääste, peavad saama ise otsustada, kuidas ülejäänud rahaga ringi käia. Neid ei tohi sundida ostma kallist kindlustuslepingut, mida nad ei vaja.Ja teisest küljest: mõtleme, kuidas tagada elamisväärne pension väikese sissetulekuga inimestele. See, et riik ei luba jõukamatel pensionäridel II samba rahaga katust remontida, ei aita kuidagi vaesemaid.
Kolmandaks, pensionisüsteemi peab tegema lihtsamaks. Ja kui riik suunab inimesed kohustuslikus korras investeerimisfondi, siis peab riik pakkuma ka asjatundlikku nõu, kuidas targalt investeerida ning kuidas raha pärast kätte saada.
Reklaamiseadus käsib finantsteenuste reklaamides kutsuda üles “vajadusel konsulteerima spetsialistiga”. Mina ei tea siiamaani, kus need spetsialistid on.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Otsustamine olgu lihtsam
Eelnõus välja pakutu teeks süsteemi keerulisemaks. Inimestel oleks veel raskem mõistlikke otsuseid teha. Sellepärast Tuleva neid ettepanekuid ei toeta.
Tuleva esindab üle 3000 tulevast pensionäri. Kutsume seaduseloojaid meiega koos mõtlema, kuidas teha pensionisüsteem inimestele sisuliselt, mitte vormiliselt paremaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele