Jaga lugu:

Kust tuleb raha?

Sven Sester  Foto: Andras Kralla

Raha ei tule pangaautomaadist, vaid ikka ettevõtlusest, kirjutab rahandusminister Sven Sester (IRL).

Majanduse kasv loob avaramad võimalused eri riskide maandamiseks ühiskonnas, olgu need seotud julgeoleku, sotsiaal- või ükskõik millise teise valdkonnaga. Meetmeid, mis aitavad majanduskasvu soodustada, ohustab aga tihti kaldumine mugavusse ja soovimatus muutusi näha. Riik astub otsustavaid samme mitme reformi elluviimiseks, mis kõik peaksid innovatsiooni ja targa majanduskasvu soodustamisele kaasa aitama.

Raha ei tule pangaautomaadist, vaid ikka ettevõtlusest. Loome väikeettevõtluse edendamiseks bürokraatiavaba ja madala maksumääraga ettevõtluskonto ja kasvatame oluliselt maksuvaba käibe piiri. Et soosida rahvusvahelisi investeeringuid, toome kolme aasta keskmise dividendi tulumaksumäära alla 14 protsendile. Maksumäär langeb allapoole Läti ja Leedu taset neil ettevõtetel, kes regulaarselt kasumit jaotavad. Muutmaks ettevõtted rahvusvahelisele kapitalile atraktiivsemaks, teeme optsioonide maksustamist paindlikumaks. Need on vaid mõned näited majanduskasvule hoogu andvatest otsustest.

Investeeringute soodustamine erasektoris on eriti oluline. Siin on aga riskikohaks kalduvus langeda liigsesse mugavusse, mis toob kaasa selle, et me ei märkagi, kui teised riigid meile kandadele astuvad. Eesti üldiselt veel madal maksukoormus ja ettevõtete maksustamine alles kasumi väljamaksmisel, mitte selle tekkimisel, ei pruugi pikas perspektiivis olla piisavad argumendid Eestisse investeerimiseks. Teised riigid teevad ettevõtetele tihti veelgi soodsamaid pakkumisi. Sestap on küsimus, kas minna asjaga kaasa või otsida muid põhjuseid, miks Eesti on atraktiivne koht investeeringuteks – olgu siis argumendiks kas või maailma üks puhtaim õhk.

Majanduskasvust sõltub, kuivõrd me saame panustada erinevate riskide maandamisse ühiskonnas. Riigi eelarvestrateegia järgi läheb ligi pool Eesti riigi eelarvest otseselt või kaudselt sotsiaalvaldkonnaga seotud riskidega tegelemisele. Suurim osa rahast suunatakse sotsiaalministeeriumile, kes kaitseb meid tervise, töövõime või vaesusega seotud riskide eest. Sellise riskimaandamise enda ohukoht on muidugi see, kui suurt koormat meie majandus kanda suudab. Samas panustab vana Euroopa sarnastesse turvavõrkudesse veel oluliselt suurema protsendi oma rahvuslikust rikkusest.

Ainult kiirem majanduskasv võimaldab rohkem tegeleda rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisega. Samas tuleb meil endale tunnistada, et Eesti majandusedu tagamine sõltub väga paljudest nüanssidest, mida kõike annaks veel paremini teha. Lihtsat lahendust eeldada on sama mõttetu kui otsida kolme punkti plaani mobiiltelefoni valmistamiseks kodus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum