Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terrorivaba Eesti, kas tõesti?

    Ivo JuurveeFoto: Erakogu

    Meie seaduste järgi terroriaktideks liigitatavaid tegusid siin toime pandud ei ole, terrorismi teistmoodi defineerides võiks tulemus olla teistsugune, väidab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee.

    Uudised terroriaktidest Euroopas jõuavad uudistesse piisavalt sageli, et hakkame nendega juba harjuma. 18. augusti pussitamisrünnak Turus on toonud islamismiga seotud terrorismi meile füüsiliselt lähemale kui kunagi varem. Nüüd, kus esimesed Turu rünnakuga seotud emotsioonid hakkavad lahtuma, võiks avalikku diskussiooni veel mõningaid aspekte lisada.
    Nagu igale muule asjale, saab ka terrorismile läheneda emotsionaalselt või ratsionaalselt, kusjuures kumbagi lähenemist pole mõtet kõrvale heita või demoniseerida. Emotsionaalses mõttes on Turu olulisus ju arusaadav.
    Esiteks, see toimus meile lähedal. Kuigi ka Stockholm ja Peterburi, kus on varem islamistide terrorirünnakuid toimunud, ei ole kaugel (viimane isegi Eesti piirile Turust natuke lähemal), tundub Soome mentaalselt meile palju lähem olevat.
    Teiseks, ohvriteks valiti teadlikult naisterahvad, keda meie kultuuriruumis on traditsiooniliselt kombeks olnud pigem kaitsta ja keda ei peeta ka sõjaliselt õigustatud sihtmärkideks. Veelgi hullem, üks vigastada saanutest oli lapsevankriga oma pooleaastast maimukest sõidutav ema.
    Kolmandaks, pussitamised toimusid ainult päev pärast Barcelona rünnakut ja mõlemal juhul olid kurikaelad marokolased – kahel uudisel tekkis kumulatiivne efekt ja ühtlasi pani see kas või alateadlikult seoseid otsima. Et rünnaku läbiviija ise oma tegu terroriaktiks ei pea, esialgu lohutust ei paku.
    Rünnakuid tegelikult varasemast vähem
    Ratsionaalselt lähenedes võib väita, et liiklus-, tule- või uppumissurmadega võrreldes kaotab Euroopa Liidu riikides terroristide käe läbi elu kauduvväike arv inimesi. Statistiliselt vaadates on paaril viimasel aastal Lääne-Euroopas rünnakute arv vähenenud, oluliselt on aga kasvanud kinni peetud terrorikuritegudes kahtlustatavate isikute arv. Ka lõhkeaine ja tulirelvade kättesaamine on muutunud terroristidele raskemaks, nende asemel on hakatud rohkem kasutama autosid ja nuge – sarnase tee on varem läbi teinud Iisrael ja see näitab korrakaitsejõudude efektiivsust. Positiivset justkui oleks, aga uudiseid jälgides see silma ei paista. Kas viga on meediakajastuses? Kahjuks mitte. Aastatel 2015–2016 on võrreldes varasemaga jõuliselt kasvanud terroriaktides hukkunute arv, rohkem inimesi kui eelmisel aastal kaotas terroriaktides Lääne-Euroopas viimati elu 1988. aastal.
    Eestis pole terrorirünnakuid olnud… Või kas ikka pole? Õiguslikult on see kindlasti tõsi, meie seaduste järgi terroriaktideks liigitatavaid tegusid siin toime pandud ei ole. Samas, terrorismi teistmoodi defineerides võiks tulemus olla teistsugune.
    Isegi kui jätta kõrvale 20. sajandi esimene pool, kus riigikorrast sõltumata vasakradikaalid Eesti territooriumil mõned terroriaktid toime panid, on lähiminevikuski olnud mitmeti tõlgendatavaid juhtumeid – 1991. aasta suvel plahvatas pomm toonases piirivalve peakorteris Toompeal, 1995. aastal muutus plahvatuses kasutuskõlbmatuks Narva Eesti Gümnaasium, päris täpselt pole selgunud Pae tänava plahvatuste motiivid ning 1990. aastate sadade plahvatuste hulgast võib mõne kahtlase veel leida. Ka tulistamine ja väikeste lõhkeseadeldiste loopimine kaitseministeeriumis 2011. aastal oleks mõnes teises riigis võinud kvalifitseeruda terrorismiks.
    Seega välismaa ekspertide pikemat perioodi puudutavatel kaartidel Eesti alati päris puhas olla ei pruugi. Sellegipoolest, pole Eestis mitte kunagi olnud ei suure inimohvrite arvuga ega religiooniga seostatavaid terrorirünnakuid. Eesti ja endiselt ka Soome on Euroopa mõistes rahulikud kohad, muust maailmast rääkimata. Terrorismiohu taset peetakse siin endiselt madalaks.
    Ometi ei tähenda see, nagu midagi võimalike rünnakute välistamiseks ei tehtaks. Mõned meetmed on üpris nähtavad ja väga pikaajalised. Oluliste riigiasutuste ümbrusesse on ilmunud raudpostid või betoonkivid, mis ei lase neid võimalikul pahalasel pommiautoga rammida. Ka laulupeo rongkäigu või aastavahetuse pidustusi Tallinnas on turvatud autorünnakute vastaste betoonplokkidaga ja selleks pole vaja olnud mingit deklaratiivset ohutaseme tõstmist.
    Vahet ei ole, kas öelda, et „tegu on uue reaalsusega, millega tuleb harjuda“ või tegu on „olukorraga, millega ei tohi harjuda“, oleme nende meetmetega harjumas niikuinii. Õnneks näeme me haruharva tänaval automaatrelvadega politseinikke, rääkimata sõjaväelastest, keda on siiani relvastatult näha olnud paraadil või õppustel.
  • Hetkel kuum
Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaks ostusoovitust Swedbankilt: Tallinna Kaubamaja aktsia võib kerkida kümnendiku Vilniuse börsilt terendab 30% tõusupotensiaaliga aktsia
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Chemi-Pharmist Hansabi juhiks suundunud Kristo Timberg: sain sügisel kõnesid ka tööstusettevõtetelt
Veebruari lõpus teatas Hansab Eesti, et ettevõtte tegevjuhiks saab pikalt keemiatööstust Chemi-Pharm juhtinud Kristo Timberg.
Veebruari lõpus teatas Hansab Eesti, et ettevõtte tegevjuhiks saab pikalt keemiatööstust Chemi-Pharm juhtinud Kristo Timberg.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Tuled, viled ja ohtralt kroomi. “See on kirg. Elustiil”
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Türgi eksport Venemaale kukkus veebruaris kolmandiku
Türgi eksport Venemaale kahanes veebruaris aastaga kolmandiku võrra, 670 miljoni dollarini, vahendas Reuters Türgi kaubandusministeeriumi teadet.
Türgi eksport Venemaale kahanes veebruaris aastaga kolmandiku võrra, 670 miljoni dollarini, vahendas Reuters Türgi kaubandusministeeriumi teadet.
Raadiohitid: Rooli portfell, sõda ja pensionid
Lõppeval nädalal tundsid Äripäeva raadiokuulajad enim huvi Robert Rooli portfelli, pensionifondide kindlustatuse kohta sõjaajal ning kinnisvaraturu vastu.
Lõppeval nädalal tundsid Äripäeva raadiokuulajad enim huvi Robert Rooli portfelli, pensionifondide kindlustatuse kohta sõjaajal ning kinnisvaraturu vastu.