Kasvu väljavaade püsib tugev

30. november 2017, 12:57
Tõnu Mertsina
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171130/OPINION/171139978/AR/0/Tõnu-Mertsina.jpg

Tugeva majanduskasvu jätkumine kolmandas kvartalis oli ootuspärane, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Aastases võrdluses kasvas SKP püsivhindades 4,2% ning jooksevhindades 8,9%.

Kuigi majanduskasv oli laiapõhjaline, oli selles jätkuvalt kõige suurema mõjuga ehitussektor, mille lisandväärtuse kasv moodustas kogu majanduse kasvust ligikaudu veerandi. Selle taga olid tugevad valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.

Tugeva panuse majanduskasvu andsid veel IKT-sektor, mäetööstus, töötlev tööstus ning teenustesektoris kutse- ja tehnikaalane tegevus. Suurem osa majanduskasvust tuli siseturule orienteeritud tegevusaladest. Majanduses on kindlustunne sel aastal küll paranenud ning on tublisti üle pikaajalise keskmise, kuid teisel poolaastal on kindlustunde tõus stabiliseerunud. 

Ekspordi kasv on aeglustunud

Kolmandas kvartalis ekspordikasv pidurdus ehk see jäi hinnamõjusid arvestades eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele. Samas on ekspordi sellise nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks eksport teinud kolmandas kvartalis korraliku kasvu. Viimase aasta jooksul on mobiilsideseadmete uued tellimused vähenenud, mistõttu võib eeldada nende väljaveo languse jätkumist ka lähiajal.

Järgmisel aastal peaks mobiilsideseadmete väljaveo langus aga baasefekti tõttu taanduma. Ekspordihinnad kasvavad kiiremas tempos kui sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad, mis aitab parandada eksportivate ettevõtete finantsseisu. Järgmisel aastal ootame küll välisnõudluse kasvu mõningast aeglustumist, kuid see jääb võrdlemisi tugevaks ning peaks jätkuvalt pakkuma Eesti ettevõtetele häid ekspordivõimalusi.

Ekspordist tugevam sisenõudlus pidurdab majanduskasvu

Sisemajanduse nõudlus kasvas kolmandas kvartalis viie aasta kiireimas tempos. Selle taga olid nii tugev eratarbimine, investeeringud kui ka varude soetamine. Eratarbimise maht kasvas 3,5%. Samas pidurdas seda juba neljandat aastat järjest languses alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine. Kuigi kolmandas kvartalis välisturistide arv Eestis suurenes, vähenes nende kaupade ja teenuste tarbimine. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu paraneb 2018. aastal suurema osa palgasaajate ostujõud ning sellel on positiivne mõju eratarbimisele.

Kolmandas kvartalis jätkus tugev investeeringute kasv. Ettevõtete investeeringud suurenesid ligikaudu kümnendiku, valitsemissektori investeeringud aga ligikaudu veerandi võrra. Tugev nõudlus ja aina vähenev kasutamata kapital sunnivad ettevõtteid rohkem investeerima. Meie hinnangul hakkab EKP oma baasintressimäärasid tasapisi tõstma alles ülejärgmisel aastal, mis tähendab, et intressimäärad jäävad veel lähiajal madalaks ning soodustavad investeerimist.

Valitsemissektori investeeringud taristusse on sel aastal teinud suure tõusu ja ka järgmiseks aastaks on riik plaaninud investeeringuid suurendada. Riik on teinud Eestile 2014-2020 aastateks eraldatud EL struktuurivahenditest väljamakseid veel vaid 15% ulatuses, kuid kohustusi on võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema. Ees ootavad mitmed suuremahulised taristu- ja ka riigitellimusel tehtavad hooneehitustööd.

Kuna import kasvas kolmandas kvartalis tugeva sisenõudluse tõttu ekspordist kiiremini, siis netoeksport vähenes ja pidurdas sellega majanduskasvu.

Tootlikkus on sel aastal paranenud

Kuna tööjõukulud on suured ning tööjõudu napib, siis tulebki tootlikkust suurendada. Suurem tootlikkus võimaldab maksta töötajatele kõrgemaid palkasid ning parandada nende elatustaset. Tootlikkuse kiirem kasv aitab tõsta potentsiaalset majanduskasvu. Samuti parandab kõrgem tootlikkus majanduse vastupidavust võimalikele šokkidele.

Ettevõtete tootlikkus on nende tööjõukuludest kiiremini kasvanud ning tööjõu ühikukulu kasv on juba teist aastat järjest aeglustunud. Samas on Eestis tööjõu ühikukulu kasv kiirem, kui enamikel meie kaubanduspartneritel (kui jätta kõrvale Läti ja Leedu), mis tähendab meie ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime jätkuvat halvenemist. See halvenemise trend on aga aeglustumas. Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul on see halvenenud.

Eesti majanduse tasakaalunäitajad on head

Majapidamiste finantsseis on tugev - nende eelarveseis on hea ja säästumäär kasutava tulu suhtes on EL ja euroala keskmise lähedal. Riigirahandus on üldjoontes tugev. Praeguses kasvufaasis ei vaja Eesti majandus küll täiendavat fiskaalset stiimulit, kuid riigi poolt finantseeritavaid suuri taristuprojekte on väga keeruline ajastada vastavalt majandustsüklitele. Seda enam, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal on oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõistlik oleks ära kasutada nüüdseid paremaid võimalusi struktuurireformide tegemiseks ning investeerida efektiivsuse tõstmisse.

Eesti majanduse tasakaal välismaailma suhtes on hea – jooksevkonto on juba pikemat aega püsinud ülejäägis (esialgsel hinnangul kolmandas kvartalis ligikaudu 4% SKP suhtes), mis tähendab, et Eesti paigutab välismaale rohkem raha, kui me sealt kaasame.

Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud 4,8%. Meie prognoosi järgi tuleb käesoleva aasta majanduskasvuks 4,2%. Järgmiseks aastaks prognoosime tugeva sise- ja välisnõudluse toel 3,5% majanduskasvu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. November 2017, 13:03

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing