Kasvu väljavaade püsib tugev

Kuigi majanduskasv oli laiapõhjaline, oli selles jätkuvalt kõige suurema mõjuga ehitussektor, mille lisandväärtuse kasv moodustas kogu majanduse kasvust ligikaudu veerandi. Selle taga olid tugevad valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.

Tugeva panuse majanduskasvu andsid veel IKT-sektor, mäetööstus, töötlev tööstus ning teenustesektoris kutse- ja tehnikaalane tegevus. Suurem osa majanduskasvust tuli siseturule orienteeritud tegevusaladest. Majanduses on kindlustunne sel aastal küll paranenud ning on tublisti üle pikaajalise keskmise, kuid teisel poolaastal on kindlustunde tõus stabiliseerunud. 

Ekspordi kasv on aeglustunud

Kuna tööjõukulud on suured ning tööjõudu napib, siis tulebki tootlikkust suurendada. Suurem tootlikkus võimaldab maksta töötajatele kõrgemaid palkasid ning parandada nende elatustaset. Tootlikkuse kiirem kasv aitab tõsta potentsiaalset majanduskasvu. Samuti parandab kõrgem tootlikkus majanduse vastupidavust võimalikele šokkidele.

Ettevõtete tootlikkus on nende tööjõukuludest kiiremini kasvanud ning tööjõu ühikukulu kasv on juba teist aastat järjest aeglustunud. Samas on Eestis tööjõu ühikukulu kasv kiirem, kui enamikel meie kaubanduspartneritel (kui jätta kõrvale Läti ja Leedu), mis tähendab meie ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime jätkuvat halvenemist. See halvenemise trend on aga aeglustumas. Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul on see halvenenud.

Eesti majanduse tasakaalunäitajad on head

Majapidamiste finantsseis on tugev - nende eelarveseis on hea ja säästumäär kasutava tulu suhtes on EL ja euroala keskmise lähedal. Riigirahandus on üldjoontes tugev. Praeguses kasvufaasis ei vaja Eesti majandus küll täiendavat fiskaalset stiimulit, kuid riigi poolt finantseeritavaid suuri taristuprojekte on väga keeruline ajastada vastavalt majandustsüklitele. Seda enam, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal on oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõistlik oleks ära kasutada nüüdseid paremaid võimalusi struktuurireformide tegemiseks ning investeerida efektiivsuse tõstmisse.

Eesti majanduse tasakaal välismaailma suhtes on hea – jooksevkonto on juba pikemat aega püsinud ülejäägis (esialgsel hinnangul kolmandas kvartalis ligikaudu 4% SKP suhtes), mis tähendab, et Eesti paigutab välismaale rohkem raha, kui me sealt kaasame.

Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud 4,8%. Meie prognoosi järgi tuleb käesoleva aasta majanduskasvuks 4,2%. Järgmiseks aastaks prognoosime tugeva sise- ja välisnõudluse toel 3,5% majanduskasvu.