Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas rakendada teemaksu?

    MaanteeFoto: Raul Mee

    Valitsusel võiks jaguda riigimehelikku tarkust teekasutusmaksu võimaluse kasutamisel või kasutamata jätmisel. Peaasi, et teekasutajalt liialt mitut nahka ei kooritaks, kirjutab TREV 2 juht Sven Pertens.

    Ükski maks iseenesest ei tekita lisandväärtust. Maksude kaudu kogub riik vahendeid oma funktsioonide täitmiseks ja loob võimaluse hüvesid ümber jaotada, pealegi kajastub iga maks varem või hiljem teenuste ja kaupade hindade tõusus. Valitsuse sõnul on teemaksu eesmärk suunata saadud raha taristu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Uue maksuga tahetakse rakendada printsiipi „kasutaja maksab“ viisil, mis ei halvenda ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Kõlab mõistlikult, kuigi pisut õõnsalt, sest samade argumentidega on vaem põhjendatud ka kütuseaktsiisi määrade tõstmist.
    Peale Soome on teistes ELi liikmesriikides teekasutusmaks juba kasutusel ja Eesti ei peaks siin olema erand. Kuna aktsiisi tõttu on meie kütus kallim kui Venemaal, Poolas, Leedus või Lätis ja ükski majanduslikult mõtlev rahvusvaheline kaubavedaja seetõttu Eestis kütust ei tangi, on päevapõhine teekasutusmaks sisuliselt ainuke võimalus koguda välismaistelt veokitelt mingitki raha meie transporditaristu kasutamise eest. Peamine maksumaksja on Eesti puhul siiski kohalik vedaja.
     
    Vaatame numbeid
    Minister Kadri Simson on viidanud, et varasemad valitsused on kütuseaktsiisist laekuvat tulu kuritarvitanud ning teeaukude lappimise asemel paiganud hoopis riigieelarve auke. Raskeveokitelt laekuv tulu peab aga tema hinnangul otseselt teedesse tagasi minema. See on õige tähelepanek. Veelgi õigem oleks taastada 2015. aasta eelne olukord, kus oli olemas seadusega sätestatud seos kütuseaktsiisi ja teehoiuks eraldatavate vahendite vahel. Eestis kogutakse kütuseaktsiisi praegu aastas üle 500 miljoni euro, aga teehoidu investeeritakse ainult 250 miljonit.
    Teekasutusmaksu kaudu lisandub riigieelarvesse 15-20 miljonit eurot, millest päris suur osa kulub maksu haldamiseks. Maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning maksu- ja tolliameti töökorraldusele lisanduvad täiendavad ülesanded seoses maksu rakendamise, administreerimise, järelevalve ning rikkumiste menetlemisega. Järele jääb umbes 10 miljonit eurot, mis teehoiu reaalseid vajadusi arvestades suurt pilti ei muuda, kuid abiks seegi. Alternatiivina võib kaaluda maksu kompenseerimist kohalikele transpordifirmadele, aga ainuüksi välismaistelt autovedajatelt laekuv teekasutusmaksu kogusumma ei kata kaugeltki maksuga seotud halduskulusid ja sel juhul oleksime uue maksu kehtestamise tulemusena riiklikul tasandil viie ja enama miljoniga miinuses.
    Erisuste vajadus
    Iga maksuga kaasneb tavaliselt erisuste vajadus. Hädaolukorra seadusest leiame elutähtsa teenuse mõiste. Päästeameti, politseiameti ja kiirabi sõidukid tuleb teemaksu tasumisest vabastada või kogutud maks neile kompenseerida. Sama kehtib näiteks teehooldeks kasutatavate veokite puhul. Teehooldelepingud on sõlmitud viieks aastaks. Kui hanke korraldamise ajal pakkuja ei teadnud uue maksu kehtestamisest, ei olnud tal ka võimalik seda hinna kujundamisel arvesse võtta. Ettevõtjatel pole klaaskuuli, mille abil uute maksude kehtestamist ette näha.
    Teetaristut ning ümbritsevat keskkonda kahjustavad kõik teedel sõitvad sõidukid. Euroopa Komisjoni raskete kaubaveokite maksustamist käsitleva direktiivi muudatusettepanek annab liikmesriikidele võimaluse (kuid mitte kohustuse) maksustada kõikide sõidukite, sh sõiduautode, busside, minibusside ja kaubikute teekasutust.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.