Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võõrtööjõust ei ole pääsu

    Janek PohlaFoto: Andres Haabu

    Olen Eesti riigi patrioot, kuid kahanev rahvastik saab üha suuremaks piduriks majanduse arendamisel, kirjutab Tahe Outdoorsi juhatuse esimees Janek Pohla.

    Arusaadavalt ei pruugi võõrtööjõud paljudele meeldida. Ühele ei sobi, et meie sekka tuleb elama rohkem välismaise taustaga inimesi, ja ta kardab probleeme seoses integratsiooniga. Teine kardab suurenevat konkurentsi tööjõuturul, kolmas näeb võõrtööjõu taga ettevõtjate saamahimu jms.
    Eestis on praegu täitmata ligi 13 000 töökohta. Vanemaealiste arv kasvab väga kiiresti ja tööjõuturult lahkub rohkem inimesi, kui juurde tuleb. Probleem on aastatega pigem süvenemas. Sotsiaalkindlustuse kulud suurenevad, kuid täiendavate maksumaksjate lisandumist pole näha.
    Pole, keda palgata
    Olen Eesti riigi patrioot, soovin laiendada siin oma majandustegevust ja üritan tagada oma töötajatele hea palga ka tulevikus, kuid kahanev rahvastik saab üha suuremaks piduriks majanduse arendamisel. Üha enam näib, et oleme sattunud suletud ringi, mille olemasolu tunnistamiseks ja millest väljapääsu otsimiseks on väga vähe poliitilist julgust.
    Vähenev inimeste arv ei võimalda ettevõtjatel investeerida, sest pole kedagi tööle võtta, kuid samas on üha vähem ka neid, kellele oma kaupa ja teenuseid müüa. Kuna pensionäride arv suureneb ja sellega kasvavad ka riigi kulutused, on riik asunud kiiresti suurendama maksukoormust.
    See paneb nii tänaseid kui ka tulevasi ettevõtjaid paratamatult mõtlema, kas Eesti riiki investeerimisel on üldse perspektiivi. See ei kehti mitte ainult ettevõtjate, vaid ka tulevaste töötajate kohta – kui noored näevad, et Eestis tegutsemise või elamisega kaasneb ebamõistlik maksukoormus, minnakse siit lihtsalt ära. Et näha selle teekonna lõpus riigi maksejõuetust ja sotsiaalset laostumist, ei pea olema majandusteaduste doktor.
    Võõrtööjõu vastased peaksid endale teadvustama, et aeg, kus riigid ja rahvad elasid isolatsioonis, on pöördumatult läbi. Töökohad on mobiilsed ja inimesed liiguvad nendega kaasa. Küsimus on selles, kas Eesti soovib nendest protsessidest kasu lõigata või jääb kõrvaltvaatajaks ja kaotajaks.
    Töökäsi on vaja kohe
    Eestis elab ja töötab ebaseaduslikult tuhandeid inimesi, kes ühiskondlikus elus kaasa ei löö ja makse ei maksa. Kiiresti tõusva palgatasemega riigis on ilmne, et neid inimesi tuleb siia veel ja veel. Kas sulgeme silmad ja teeme nägu, nagu probleemi ei oleks, või muudame seadusi, et need töökohad seadustada ja tagada riigile maksutulu?
    Ühe vastuargumendina võõrtööjõule tuuakse esile vajadust koju tuua majanduskriisi järelmõjul ära kolinud Kalevipojad. Suur osa neist on siiski Eesti tööjõuturu jaoks kadunud – kes on otsustanud töötada välismaal kuni pensionipõlveni, kes on seal abiellunud ja pereelu alustanud või siis saanud tööpakkumise organisatsioonis, mille sarnast Eestis ei ole. Suur osa emigreerunuid ei kavatse tagasi pöörduda. Nende inimeste asemele on paratamatult vaja uusi töökäsi.
    Võõrtööjõudu on vaja Eesti majanduse ja riigi käimashoidmiseks kaasata juba praegu. Puudu on nii vähe- kui ka kõrgelt kvalifitseeritud töötajatest. Tänaseks elab ja töötab Eestis juba palju teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke, kuid on vähetõenäone, et suudaksime suurenevat tööjõupuudust katta sisserände arvel teistest Euroopa Liidu riikidest. Seda ei toeta ei meie kliima, sotsiaalkindlustuse süsteem ega haridussüsteem. Seetõttu peaksime suurendama kolmandate riikide sisserändekvooti. Peaksime seda tegema targalt, vältides uste avamist inimestele, kelle riiki sisenemise läbi suurenevad julgeolekuriskid või raskenevad integratsiooniprotsessid. Aga seda mõistlikult tehes oleks meil kõigil üksnes võita.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Edukas põllumees: poliitikute omavaheline kaklus on probleem
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Harjumaa TOP: kerge ei ole, aga läheb hästi
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.