Maksusaladus jäägu omanikule

Kui avaldada maksuotsused, siis mis mõte on veel ärisaladusel? Maksu- ja ärisaladuse piiritlemine on üsna keeruline ja tihti pole see üldse võimalik. Keskmine maksuotsus käsitleb aga detailselt ettevõtja tegevust. Maksuotsus ja selle aluseks olev kontrollakt võivad käsitleda äriühingu palgapoliitikat, tehinguid kolmandate isikutega ja tootmisprotsesse, mis lõppastmes ei too kaasa täiendava maksu määramist.

Kogu maksumenetlus aga tugineb usaldusel, sest maksumaksjal on kaasaaitamiskohustus – ta peab avaldama praktiliselt kogu info oma tegevuse kohta. On äärmiselt tähtis, et konfidentsiaalsed andmed, mis satuvad maksuhalduri kätte, oleksid kaitstud. Ettevõtjal on õigus eeldada, et riik austab tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning ei avalikusta ärisaladust sisaldavaid andmed. Lisaks ei alahindaks ma riski, et maksuotsuse avaldamine võib muutuda ähvarduseks, millega sundida isikuid kahtlaste seadusetõlgenduste alusel makse maksma.

Kui hakata maksuotsuseid osaliselt avaldama ja sealt eraldada ärisaladusega kaetud osad, siis tasub silmas pidada, et aastas teeb minu andmetel maksu- ja tolliamet Eestis ligi tuhat maksuotsust. Nende „tsenseerimine“ eeldaks seega märkimisväärset ressurssi, mille rakendamise otstarbekuses võib kahelda.