Siim Umbleja • 8. veebruar 2018
Jaga lugu:

Aeg on murda diislibarjäär

Siim Umbleja
Siim Umbleja  Foto: Erakogu

Tulevik on kindlalt taastuvate kütuste päralt ning juba täna tasub mõtlema hakata biogaasi kasutuselevõtu peale, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.

Siiani on Eestis ühistranspordis levinuim diislikütus või fikseeritud liinidega elektertoide, nagu näiteks tammidel, trollidel, rongidel. Järjest suurenenud mobiilsuse ja paindlikkuse vajadus on sundinud omavalitsusi vähemalt bussiliikluse korraldusel diislikütust eelistama. Diislikütus on aga fossiilne ning võõramaist päritolu. Unifitseerimine võib olla küll tõhus, kuid ei vii meid edasi, sest kaob julgus teha asju teistmoodi ja paremini.

Õnneks on viimastel aastatel nn diislibarjäär murdunud ning ka alternatiivsed lahendused leiavad järjest rohkem kasutust. Üks käegakatsutavatest variantidest on gaasiliste kütuste kasutuselevõtt. Üheks levinumaks ja praktilisemaks on surugaas, mis peitub koodnime CNG taga. Eestis on Tartu linn olnud surugaasi linnatranspordis kasutusele võtmisel suunanäitaja.

Visalt, aga järjekindlalt on gaaskütust hakanud kasutama ka teised ühistransporditeenuse tellijad, sest busside hinnavahe muutub järjest väiksemaks ning gaas on diislikütusest lihtsalt odavam. Gaaskütused on puhtad kütused ning mootorid on vaiksed.

Üleminek biogaasile on lihtne

Kasutusel olevad või võetavad gaasibussid võimaldavad aga ainult ühe lisaliigutusega – fossiilse maagaasi asendamisega biometaaniga - muuta ühistranspordi CO2 neutraalseks. Teatavasti on Euroopa Liidu eesmärk biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-le aastaks 2020 ning selle saavutamiseks on ellu kutsutud riiklikud toetusprogrammid.

Keskkonnainvesteeringute keskuse teenuste hulka kuulub biometaani toetusprogrammi elluviimine, mis hõlmab tanklate levikule õla alla panemist ja ühistranspordi biometaanile ülemineku starditoetust.

Tänaseks on tanklaprogrammi raames toetatud juba 15 projekti, millest tankimiseks on avatud kaks. Vähemalt üks taotlusvoor on veel tulemas. Pärnu linn võtab pioneerina juba sel aastal oma gaasibussides kasutusele rohegaasi.

Taotlusvoor on avatud

Maagaasi asemel biometaani kasutamine on veel lisakulu, kuid tulevik on kindlalt taastuvate kütuste päralt ning seda täiesti turupõhiselt. Läbi segamiskohustuse on see megatrend jõudnud meie vedelkütustesse ja peagi ootab sama muutus ees gaasilisi kütuseid. Miks on biometaan nii eriline? Seda põhjusel, et biometaani on võimalik toota Eestis kohapeal ning kasutada selleks ära põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkivad tootmisjäägid või biojäätmed.

Kutsun kõiki omavalitsusi ja ühistransporti korraldavaid asutusi astuma samme rohelise ja jätkusuutlikku transpordisüsteemi poole. Taotlusvoor on jätkuvalt avatud ning peale bussi värvilahenduse saab mootorikütus olla roheline ka täna!

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt