Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolm ettepanekut hariduse asjus

    Kristjan OadFoto: Erakogu

    Loovus ja faktiteadmised ei pea teineteist mitte välistama, vaid täiendama, leiab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

    Esimene ettepanek puudutab üldharidust ehk põhikooli ja gümnaasiumi. Aina enam räägitakse, et üldharidus peaks olema vähem fakti- ja rohkem loovusekeskne. Loovust innustav haridus on õige eesmärk. Loovuse ja faktiteadmiste vastandamine on aga tehislik ja ohtlik. Loovus on võime kombineerida juba teadaolevat nii, et sündinud tervik on mingil moel uudne. Loovuse ja innovatsiooni eelduseks on laialdased teadmised, mida uudsetel viisidel kokku panna. Innovatsiooni mootoriks on inspireeriv ja vaba keskkond, ent innovatsiooni kütuseks on faktiteadmised. Guugeldamine ei aita – heureka-hetkede jaoks on vaja, et teadmised oleks korraga samas peas koos.
    Seetõttu ei tohiks üldharidus liikuda faktiteadmistest eemale, vaid vastupidi. Põhikooli ja seda enam gümnaasiumi lõpetaja peaks olema entsüklopeediliste teadmistega, mis on loovuse hädavajalikuks kütuseks. See ei tähenda arutut tuupimist. Mälupsühholoogiast teame hästi, kuidas meile asjad kõige paremini püsivalt meelde jäävad. IT-lahendustega saame faktide õppimist muuta senisest mitu korda mugavamaks ja ühtlasi kiiremaks, jättes rohkem aega ka loovatele tegevustele. On täiesti võimalik arendada üldharidussüsteemi nii, et selle lõpetajatel on entsüklopeedilised faktiteadmised ning ka harjumus ja julgus mõelda loovalt.
    Seos tööeluga
    Teine ettepanek puudutab kõrghariduse esimest ehk bakalaureuse taset. Siin on trend mõnes valdkonnas sinnapoole, et õppeprogrammi paneb õppija omale ise kokku. Bakalaureuse tasemest räägitakse kui gümnaasiumi jätkust ja silmaringiharidusest. Vabadus on oluline väärtus. Samal ajal tuleb küsida, kelle kulul haridust antakse ja mida rahastaja vastu saab. Eesti suuremates kõrgkoolides antakse haridust valdavalt maksumaksja raha eest. Õppija isiklik vastutus peaaegu puudub. Aina vähemad üliõpilased lõpetavad õpingud ettenähtud aja jooksul, kui üldse. Aina rohkemad vist ei anna endale aru, mida õppima lähevad, sest eriala vahetatakse mõnikord kolm-neli korda. Jätkuvalt asub igal aastal sadu inimesi õppima erialal, kus sellise haridusega inimesi sellisel hulgal tööturg ei oota. Samal ajal jääb (lõpetamata) bakalaureuse tase paljudele viimaseks hariduseks.
    Bakalaureuse taseme kõrgharidus peaks tegema põhimõttelise suuna muutuse. See ei tohiks olla lapsepõlve pikendus, vaid peaks olema vundament, mille najal saab kohe hakata tegema tarka tööd. Bakalaureuse taseme õpe peaks aina enam põimuma tööelu alustamisega. Skandinaavia, Saksamaa ja Šveitsi kõrghariduses on levinud mudeliks töökohapõhine ehk õpipoisiõpe, kus pool õppest toimub koolis, teine pool aga praktilise tegevusena töökohal. See peaks olema valdav kõrgharidusformaat enamiku üliõpilaste jaoks. Ühtlasi tuleks tõsiselt mõelda, kas erialasid, millel tööelulist väljundit ei ole, peaks üldse senises mahus bakalaureuse tasemel õpetama.
    Võime luua väärtust
    Kolmas ettepanek puudutab eelmiste jätkuna magistriõpet. Ka siin tuleks teha suuna muutus, mis käiks koos vajaliku muutusega bakalaureuse tasemel. Praegu on trend sinnapoole, et bakalaureuse tase peaks andma silmaringi, magistrantuur sügavamaid erialateadmisi. Kuigi on erialasid, kus see on põhjendatud, peaks paljudes valdkondades käima asi vastupidi. Primum vivere, deinde philosophari – esmalt tuleb elada, siis filosofeerida. Töökohapõhisele bakalaureusele peaks järgnema laiemaid seoseid analüüsiv ja abstraktsemalt mõtlema innustav magister.
    Üldharidus peaks andma laiad silmaringiteadmised ja julgustama loovust. Bakalaureuse taseme kõrgharidus peaks andma võimekuse luua majanduslikku väärtust. Selliste teadmiste ja kogemuste baasil oleks magistrantuuris loomulik aeg tegeleda tänasest veel enam küsimustega „kas?“ ja „miks?“, mitte lihtsalt sügavamalt „mida?“ või „kuidas?“. Sellises mudelis võiks märksa rohkemate erialade magistriõppes leida loomuliku koha ka abstraktsed, aga infomüra ja mõtlevate masinate ajastul väga aktuaalsed distsipliinid, nagu kultuuriteooria, loogika ja praktiline filosoofia.
    Eesti edu aluseks on Eesti haridus. Lihtsate lipukirjade lummusest on tarvis üle saada ja nentida, et samas terviklikus süsteemis tuleb endalt nõuda mitte üht või teist, vaid mõlemat. Õigel ajal ja õigel viisil tuleb veel enam õppida faktiteadmisi, veel enam innustada loovust, veel enam harjutada praktilisi tööoskusi ja veel enam omandada abstraktseid vaimseid tööriistu. Seda mitte teha oleks laisk, vastutustundetu ja piinlik järeltulevate põlvede ees.
    Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Saksa majandus sai ootamatu tõuke
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Venemaa tõmbab väed välja Mägi-Karabahhist
Venemaa viib Mägi-Karabahhist välja kõik oma väed ehk sisuliselt 2000 sõdurit, vahendab välismeedia.
Venemaa viib Mägi-Karabahhist välja kõik oma väed ehk sisuliselt 2000 sõdurit, vahendab välismeedia.