Kvooditara pole põhjust lõhkuda
Range kvoodipoliitika on tegelikult hea, sest sunnib meid tööjõupuuduse murele teistsuguseid lahendusi leidma, kirjutab ajakirjanik Lennart Kräämer.
Tööjõukriisi algusfaasis oli sisserändekvoodi suurendamine või ärakaotamine avaramat konteksti vaadates sobimatu: Vahemere pagulaspaanika oli haripunktis, Ukraina põgenikekohort ootas ukse taga ja Euroopas üldisemalt ärkasid talveunest vähe konservatiivsemad meeleolud. Võime nüüdki küsida, kas kvooditara ikka üldse on vaja maha lõhkuda.
Valitsusel ei ole sisserändepoliitikas mõtet kõiki mune ühte korvi panna. Range kvoodipoliitika on tegelikult hea. Seda mitte rahvussentimentaalsetel põhjustel, vaid seetõttu, et kui kergema vastupanu tee on kinni müüritud, siis tuleb pea tööle panna alternatiivlahenduste leidmiseks. Ja neid leidub.
Prioriteet tuua võõrsil olevad eestlased koju on ilus mõte küll, aga kuna keegi täpselt ei tea, kuidas seda teha, siis vaatame edasi. Kindlasti saab senisest palju rohkem tööjõuturule kaasata siinset venekeelset jõude tiksuvat kontingenti. Seda enam, et vene noor ei kanna endas eestlaste seas levinud valearusaama, nagu oleks kutseharidus vaid "tumbadele", kel pole annet kõrgemaks pilotaažiks akadeemilisemates sfäärides.
Teiseks on ülioluline fokuseerida (kutse)haridus, ettevõtted ja riiklik tugi teenima ühist eesmärki. Praegu ollakse patiseisus, mis meenutab seiskunud kellavärki, millel on küll olemas töökorras üksikosad, kuid mis tervikuna nõuab õlitamist ja ülesputitamist.
Kutseharidusel on vaja jõuda ettevõtete tegelike vajadusteni, tööandjad peavad jällegi suutma selgeks teha, mida nad täpselt vajavad. Ettevõtjate kaasatus õppekavade koostamisse ja miks mitte ühised investeeringud masinatesse oleks üks võimalik viis asju paremuse poole suruda.
Riik peab omakorda aru saama, et kui ka töötukassa statistika ka näitab kahte tuhandet paari rüpes töökäsi, mis ametliku kvalifikatsiooni poolest sobiks töötlevasse tööstusesse panustama, siis ei tähenda see veel kaugeltki, et nende tegelikud oskused ja teadmised sobivad tootmisspetsiifikaga. Kui sellest muidu aru ei saa, siis võiks üheks päevaks ülikonna tunkede vastu vahetada ning operaatoripingil või plekigiljotiinil kätt proovida.