• Jaga lugu:

    Panustame masinate kõrval inimestesse

    Toomas TammerFoto: Erakogu

    Nii tööstuses kui majanduses üldiselt on Eestis praegu head ajad, kuid tulevikku vaadates tasub automatiseerimise kõrval endiselt panustada ka inimtööjõu arendamisse, kirjutab ettevõtja Toomas Tammer.

    Olen veendunud, et me ei saa täna käsitleda Eesti majandust kuidagi iseseisvana, eraldiolevana. Pole midagi parata, Eesti on väike ja meie majandusel läheb nii, nagu läheb esmajärgus Põhjamaade majandusel, Euroopa majandusel ja globaalsel majandusel üldiselt. Mõelgem selle peale võimaliku USA-EL kaubandussõja lävel.
    Segaste aegade ja tormiste tuulte ajal oleks hea seegi, kui saaks ankrusse jääda, et ebasobivad tuuled meid tagasi ei viiks. Selleks, et ennast vajadusel veenvalt paigale naelutada, peaks pardal olema hea ankur. Mina leian, et Eesti tööstuse ankur on kvaliteetne tööjõud ja minu arvates peaks me ankru ehk tööjõu arendamisega tegelema vähemalt samas ulatuses, kui me tegeleme erinevate innovatsioonidega.
    Kui me jätame tööjõu tahaplaanile ja loodame automatiseerituse peale, saab pohmelus olema ränk. Esiteks paistab digitaalne murre olevat aeglasem, kohmakam, rohkem katsetamist nõudev ja ressursikulukam protsess, kui esialgu tunduda võiks. Saan aru, et ajakirjanduse vahendusel võib jääda teine mulje, et käimas on tohutu 4.0 tööstusrevolutsioon. Tegelik olukord on proosalisem. Loomulikult, vaikselt katsetatakse uute lahendustega, aga selleks, et jätkuks üldse ruumi uusi lahendusi proovida, peab vana aparaat hästi toimima. Esimene industriaalrevolutsioon toimus samamoodi pika ajaperioodi vältel, kuigi ajaloo õpikusse peatükiks kokkupressituna võib tunduda, et see toimus üleöö.
    Inimesi on ikka vaja
    Teiseks peab keegi seda automatiseerimist ka reaalselt ellu viima. Keegi peab hiljem masinaid programmeerima ja seadistama. Keegi peab masinaid hooldama ja remontima ja keegi peab masinatele õigel hetkel õigeid käske andma. Inimesel jääb tööstuses veel pikaks ajaks palju ära teha.
    Eestis armastatakse tihti eeskujuks tuua Šveitsi. Rikas maa, aga merele pääs puudub, erilisi maavarasid pole, haritavat maad on vähe, ent ometi üks maailma rikkamaid riike. Millest siis selline edu? Komponente on mitmeid, aga üks olulisemaid on haritud, pädev ja kvaliteetne tööjõud, mille tagab duaalne haridussüsteem (sisuliselt tähendab seda, et õpilane veedab pool õppest praktikal). Nagu šveitslased ise ütlevad: „Inimesed on meie loodusvara.“ See kehtib ka Eestis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toomas Kivimägi: iga ettevõtte edu on Pärnu linna edu
Suhtumine ettevõtjatesse peab suvepealinnas muutuma, kooskõlastused kiiremaks, ühendused paremaks, kirjutab Reformierakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus, endine linnapea, praegune riigikogu liige Toomas Kivimägi vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Suhtumine ettevõtjatesse peab suvepealinnas muutuma, kooskõlastused kiiremaks, ühendused paremaks, kirjutab Reformierakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus, endine linnapea, praegune riigikogu liige Toomas Kivimägi vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kulla hind langeb rahatrüki vähendamise ootuses
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Kokutajast Eesti parimaks koomikuks ehk kuidas nali andis Ari Matti Mustonenile elutahte
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.