Artikkel

    Krüptoraha jahutab kinnisvaraturgu

    Raul ReinoFoto: Erakogu

    Noorem põlvkond vaatab investeerimisvõimalusi otsides pigem krüptoraha poole, see hoiab kinnisvaraturgu mõistlikus seisus, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

    Kui meenutada kümmekond aastat tagasi toimunud sündmusi kinnisvaraturul, siis kõige paremini võiks seda võrrelda rahvaspordiga. Tegemist oli massiüritusega, milles osalesid kõik – treenitud ja treenimata inimesed, noored ja vanad, teadlikud spordimehed ja ka need, kel ainsaks motiiviks olla naabrist parem. Võib-olla ka taksojuhid, kuigi tundub, et selle elukutse esindajad on veidi teenimatult saanud sel alal liigset tähelepanu. Puid loopisid lõkkesse pea kõikide elualade, vanusegruppide, rahvuste ja sugude esindajad.
    Kinnisvaraturu ülekuumenemise ohust on tänaseks räägitud juba mitu aastat. Ometi pole juhtunud suurt midagi, turg on arenenud oma loomulikku rada pidi, inimesed on muutunud jõukamaks ja soovivad parandada oma elamistingimusi. Suund on olnud aastaid kasvule, nimekirja selle põhjustest saab piisavalt pika: alates kehvavõitu elamufondi seisundist kuni palgakasvu ja soodsa intressimäärani välja. Kui kogu turgu võrrelda näiteks õhupalliga, siis on see püsinud stabiilselt õhku täis, vaikselt kerkinud ülespoole, kuid plahvatust pole vähemalt seni veel olnud. Nõelaga on proovitud torkida, aga seni edutult.
    Praegu pole kinnisvaraturul toimuv veel rahvaspordiks muutunud. See oht oli 2015–2016, kui ühisrahastuse projektid tõmbasid ennast hoogsalt käima ning massid kehastusid väikeinvestoriteks. 15% tootlust teenida oli ahvatlev, kuid peagi avastas 20ndates generatsioon, et seegi pole piisav, sest finantsturgudel on võimalik teenida ka 150% tootlust.
    Jutt käib eelkõige krüptorahast, aga teataval määral ka aktsiainvesteeringutest. Kinnisvaraturg on osa investeerimismaailmast ja midagi pole teha, kui konservatiivne ning igavavõitu betoon ja puit kaotavad investeerimise olelusvõitluses koha kaasaegsele maailmale, kus märksõnadeks bitcoin, ICO ja token. Plokiahela tehnoloogiatel kasutust leidvad ja virtuaalvääringutel baseeruvad rahastamisviisid on uue põlvkonna jaoks oluliselt seksikamad.
    Kinnisvara on investeeringuna kuum ikka, kogu rahvastikku arvestades selgelt esikohal, kuid kipub üha enam jääma vanema põlvkonna pärusmaaks. Kinnisvara ostjaskonna hulgas domineerivad küll Y-generatsiooni liikmed, kuid investeerimishuvi osas on trend pigem selline, et mida noorem inimene, seda rohkem vaatab ta eri finantsinstrumentide suunas.
    See on koht, kus kinnisvaraturg konkureerib investeerimisraha pärast ülemaailmsete krüptorahade ja plokiahelatehnoloogiaga. Need on võimsad konkurendid, neisse võib uskuda või mitte, aga igatahes on nad aidanud kaasa sellele, et kinnisvaraturg püsib mõistlikus arengus ja investorid iga ülehinnatud või ebakvaliteetset vara kokku krabama ei hakka.
    Allikas: Domus Kinnisvara blogi
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Ajalooline hetk: tööstusmaffia rikkus elektripirni, et me neid rohkem ostaksime
1924. aastal kohtusid Philips, Osram, General Electric ja teised maailma suurimad elektripirnide tootjad, et viia ellu õel plaan. See pidi vähendama hõõgpirnide tööiga ning tagama tootjatele astronoomilise tulu.
1924. aastal kohtusid Philips, Osram, General Electric ja teised maailma suurimad elektripirnide tootjad, et viia ellu õel plaan. See pidi vähendama hõõgpirnide tööiga ning tagama tootjatele astronoomilise tulu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.