Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kapitalil on kodumaa, eelista eestimaist

    Madis MüürFoto: Raul Mee

    Eesti ühiskond ja inimesed on nii jõukad kui hästi läheb meie ettevõtetel, seetõttu tasub alati võimalusel eelistada kodumaist toodet või teenust, kirjutab investor Madis Müür.

    Kodumaiste toodete ja teenuste suurem tarbimine tähendab, et seda rohkem raha on ettevõtetel maksta paremaid palkasid, kõrgemast maksulaekumisest kasvaksid meie pensionid ja muud toetused. Me tarbijana saame niimoodi olulisel määral mõjutada ja kaasa aidata meie majanduse ja heaolu kasvule. Meil kõigil on võimalik anda oma panus meie sissetulekute ja jõukuse kasvu, aga kui tihti me sellele üldse mõtleme ja niimoodi ka enda kulutamisharjumusi suuname?
    “Eesti unistus” on kodulaen Skandinaavia pangast, muretseda eelarve piire kompav sõiduvahend, uusimaid tehnoloogiavidinaid ja välismaa brändirõivaid, nautida trendikas restoranis Austraalia veisefileed ja mekkida kõrvale mõne päikselisema riigi veini, kogu selle tarbimishulluse eest tihti veel taaskord Skandinaavia pankadele intresse makstes. Ja siis imestada, miks meil palgad väikesed on.
    Selline käitumine ongi aga just probleem, mitte lahendus. See ongi põhjus, miks me elatustase on tõusnud küll kiirelt, aga mitte päris nii kiirelt kui võiks kasvada. Oma palgast saadame vägagi olulise osa teiste riikide töötajate palkadeks, teiste riikide ettevõtjate ja investorite kasumiteks, teiste riikide maksudeks ja pensionifondide kaudu nende riikide pensionäridele ning seda tihti suure heameelega. Me küüditame ise vabatahtlikult ära enda raha, mis võiks tõsta meie elatustaset, palku ja pensioneid! See on väga suur probleem.
    Jätame raha kodumaale
    Jõukat ühiskonda ei ehita üles enda kuuteenistust esimese 2-3 nädalaga välismaale igaveseks komandeeringusse saates. Isikliku eelarve planeerimisel on üheksakümnendate mentaliteet visa kaduma: igaüks enda eest, ostame head-paremat, mis välismaailmal on pakkuda, vähemalt esimesed paar nädalat kuust olid mul toredad. Muutunud on ainult see, et nüüd maksame selle peo eest välismaalastele ka intresse. Jabur ju. Ega üheksakümnendatel ei olnudki korralikku kodumaist toodangut saada, praegu on pilt oluliselt teine. Loodetavasti jõuavad ka tarbimisharjumused järgi. On seda välismaist juba proovitud küll.
    Eesti toodete ja teenuste eelistamine välismaiste arvelt võiks kasvada, lausa au sisse tõusta. Nii on kõikides jõukates küpsetes riikides – USAs, Prantsusmaal, Saksamaal –, kus teadlikult eelistatakse kohalikke tootjaid ja ollakse uhked selle üle. Tänu sellele on nende ettevõtetel ka tugev kliendibaas olemas, et edukalt välismaale laieneda ja sealt veelgi rohkem jõukust koju tuua.
    Kui me eelistaks rohkem kodumaiseid tooteid, oleks pakkumist rohkem, konkurentsi rohkem, töökohti rohkem, kvaliteet tõuseks, hinnad tuleks alla ja need oleks ka välismaal konkurentsivõimelisemad. Praegu ongi seis selline, et kui isegi koduturg meie tooteid ei eelista, siis on ettevõtetel ka väga raske välismaal edu saavutada. Väiksemate kohtade ettevõtete tooteid eelistades on ka võimalik anda enda väike rahaline panus regionaalarengusse, toetada töökohtade loomist külades ja väiksemates linnades.
    Vahel võib ka üle maksta
    Tõsi, paljusid tooteid ei olegi kodumaisena saada, näiteks autosid, bensiini, tehnoloogiavidinaid, mõistlikus hinnaklassis riideid. Siinkohal on lahenduseks mitte premeerida välismaa ettevõtteid hea brändingu, turunduse ja müügitöö eest suurte summadega, vaid ostes neid tooteid mõistlikus kuluefektiivses hinnaklassis ja leida sarnaseid kodumaiseid asendustooteid. Näiteks välismaise veini asemel valmistatakse meil huvitavaid siidreid, autole on lühematel distantsidel hooajal asenduseks kodumaine (elektri)ratas. Välismaise suurettevõtte toote eest üle maksmise asemel võib järgmine kord kaaluda mõistliku hinnaga alternatiivi soetamist. Mõne enda jaoks ägeda kohaliku ettevõtte toote eest võib aeg-ajalt natuke ka üle maksta.
    Rootsi pankade kohalike filiaalide probleemi võib ka teistele kodumaistele välisomanduses ettevõtetele üle kanda: kasumid lähevad välja, igasuguste laenude ja tasude kaudu viiakse raha välja, börsiettevõtete puhul saavad jõukamaks teiste riikide pensionärid, samuti teiste riikide ettevõtjad ja investorid, kelle puhul on väike tõenäosus, et nad seda raha Eestisse edasi investeerivad. Tasub oste sooritades kaaluda ühe faktorina ka ettevõtte päritolu. Eelistades kohaliku kapitali käes olevaid ettevõtteid jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse ja kohalikud ettevõtjad ja investorid saavad edaspidi veelgi rohkem kohalikku majandusse investeerida. Kui valida näiteks Soome kapitalil põhineva töötajaid kiusava Rakvere lihatööstuse ja mõne kohaliku ettevõtja valduses oleva lihatööstuse toodete vahel, siis omanike kodumaa on ikkagi üks argumente.
    Rohkem omanikke, rohkem kasusaajaid
    Omanike struktuuri puhul tasub ka eristada, kui lai on omanikering. Ühe omaniku või kitsa omanikeringi valduses oleva ettevõtte puhul saavad sellest suuremat kasu vähesed inimesed. Eestis palju börsiettevõtteid ei ole, aga näiteks jaekettidest Selverit ja laevaliikluses Tallinkit eelistades võidavad sellest lisaks ettevõtjatele ja tuhandetele investoritele ka üle saja tuhande siinse pensionikoguja. Coopi puhul võidavad sellest ettevõtte ligi 80 000 osanikku. Samuti on Eestis sadade investorite poolt ühisrahastatud juba paarkümmend ettevõtet, mille tooteid ja teenuseid ostes toetad lisaks ägedate uute ettevõtete arengule ka kohaliku varase staadiumi investeeringute maailma arengut.
    Eelistades Eestimaist annad oma panuse meie ühiskonna jõukuse kasvuks, palkade, pensionide ja toetuste tõusuks, ettevõtluse arenguks. Kapitalil on kodumaa, eestimaalaste omanduses ettevõtete kliendiks olemise puhul jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse nii maksude kui investeeringute kujul. Mida laiapõhjalisem omanikering, seda suurem osa ühiskonnast võidab ja ühisrahastatud ettevõtete puhul areneb väikeettevõtlus ja paranevad rahastustingimused. Eelista eestimaist!
    Allikas: Rahaasjad.ee
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.