Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlik eestlane ongi meie meie Nokia

    Raimo ÜlavereFoto: Raul Mee

    Eestis on väga head juhid. Ainult et me ei tea nendest mitte midagi, kirjutab coach ja koolitaja Raimo Ülavere.

    See võis olla umbes 20 aastat tagasi. Ühes hubases seminariruumis istusid Äripäeva telefonimüügi osakonna inimesed ja mina toonase Äripäeva toimetajana rääkisin neile, kes on Äripäeva tüüplugeja. Ehk tüüpiline Eesti väikeettevõtja. Jutu ilmestamiseks näitasin ekraanile mustas nahktagis ja lohmakates teksades ettevõtja pilti, mille olin leidnud Äripäeva fotopangast. Hiljem selgus, et see tegelane oli aastaid hiljem Eesti rikkaimaks inimeseks tituleeritud Oleg Ossinovski.
    Loen Äripäevas kirjutatud lugusid Eesti keskmistest ettevõtjatest (vt siit, siit ja siit) ning vägisi tikub peale tunne, et me ei näe ega tunne neid, kellel suuresti meie riik, majandus ja sellest tulenevalt ka kõik muu heaolu püsti püsib. Nendest 52 000 ettevõtjast ja juhist teeb suur enamik vaikselt oma igapäevast tööd, majandab mõne inimesega ettevõtmisi, käed endal küünarnukkideni masinas. Ning paljud neist ei peagi ennast juhiks, nad lihtsalt teevad oma asja. Olgu selleks rehvivahetuskoda, jäätiseputka või raamatupidamisteenus.
    Neil pole häält
    Ehkki tore on ju arvutada ja tuletada igat sorti keskmisi, siis tegelikult pole keegi neist ettevõtjatest keskmine. Sest keskmist pole olemas, see on fiktsioon, arvutustehe. Päris ettevõtjatel ja juhtidel on oma erilised päris mured ja rõõmud ning ma kahtlen, kas neile läheb korda see, et nad on statistiliselt keskmised, tillud või hiiglased. Küll aga on neil nähtamatutel ettevõtjatel siiski üks ja ühine mure – neil pole häält.
    Ehkki julgelt enamik inimesi Eestis töötab väikeettevõtetes, rõhuv osa ettevõtteid ongi väikeettevõtted ja sealt tuleb ka suur osa riigi maksutuludest, siis igat sorti investeeringute teemade lauale tulekul räägitakse ikka peamiselt miljarditehingutest. Kas Google tuleb siia või mitte? Kas BMW teeks siia tehase või mitte? Küll oleme valmis tagurpidi kükke tegema, et see nii juhtuks… Aga mis pidi kükke me oleme teinud ja valmis tegema selleks, et tisleritöökojal oleks parem äri teha? Või sporditarvete maaletoojal? Või juuksurisalongil?
    Mulle meeldib väga 28 Eesti kontekstis suure ettevõtja initsiatiiv riiki reformida. Konkreetsete ettepanekute üle saab ja peabki diskuteerima, kuid ambitsioon – survestada poliitikuid tegutsema – on tänuväärt ja õige. Ent kus on need 28 ettevõtjat oma väiksemate vellede eest seisjatena? Õhem ja sihtotstarbeline riik on meie kõigi huvides, muidugi. Aga konkreetselt – kuidas saaks nende keskmiste ettevõtjate äri ja elu lihtsamaks teha?
    Oma Nokia on juba olemas
    Kardan, et mõned suured ärimehed on Porschede roolis istudes juba veidi unustamas, mida tähendab päevast päeva oma nahka turule viia. Suured on ju muuhulgas need, kellele keskmised oma teenuseid ja tooteid müüvad. Ent teemad nagu suurtootmise või ehituse tarvis odava tööjõu sissetoomine – mida suurettevõtjate esindaja kaubandus-tööstuskoda ajab – aitaks küll suurtel rohkem raha teha, ent kas ka keskmistel? Efekt võib nende jaoks olla sootuks vastupidine.
    Ja teisalt annab maksuamet endast parimat, et Eestis ei oleks liiga mõistlik väikefirmat luua – näidake mulle, palun, ettevõtjat, kes kohe alustades hakkas endale oma panuse ja töö eest täispalka ja sellelt muidugi ka kõiki makse maksma. Kaasa kiidab ka juhtide ja ettevõtjate leht Äripäev, kes pole suutnud vahet teha OÜtamisel ehk ühe tööandja juurest teenusarvetega sisuliselt töötasu võtmisel ja mitme kliendiga väikettevõtja tegevusel ning nõuab nendesamadele keskmistele, iga päev oma naha ja karvadega riskivatele ettevõtjatele palgatöötajaga võrdset maksukoormust. Pealegi, maksud maksab palgatöötaja eest ikka ettevõtja.
    Ning muidugi poliitikud. Valimised on lähenemas ja alati, kui erakondade kontorites kogunevad kampaaniameistrid, on Eesti keskmised ettevõtjad ohus. Sest kogu see mäng käib sisuliselt nende rahaga.
    Niisiis. Keskmised ettevõtjad on nagu mingi nähtamatu majanduse ja riigi turvavõrk, millele me kõik toetume. Ja kelle olemasolu on saanud sedavõrd loomulikuks, et me kipume neid unustama. Me elame ära, kui Eestis pole mõnda suurtehast või peene nimega panka.
    Oma Nokia igatsus oli paarkümmend aastat tagasi omamoodi romantiline ja inspireeriv siht. Ent meil on oma Nokia juba olemas – ka üleeuroopaliste uuringute järgi on eestlased üle keskmise ettevõtlikud, isetegijad, oma asja ajavad. Me ei ela ära, kui meil kaoksid need tuhanded rehvivahetused, hulgikaupmehed, poodnikud, burgeriputkad, kreemitegijad.
    Muuseas, juba on ka kostnud kurtmist, et need keskmised ei taha kuidagi kasvada, neil pole ambitsiooni, nad kõik ei tahagi vallutada maailma või vähemalt Eestit. Ei tea. Võib-olla mõni võib ehk ikka ka niisama oma asja ajada, ilma et peaks midagi või kedagi vallutama. Teha oma asja hästi. Ning teenida sellegipoolest ära vähemalt ühe aitähi.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Välisturistide arv kasvas märtsis jõudsalt
Märtsis peatus majutusettevõtetes 14% rohkem välisturiste kui aasta varem, kõige kiiremini kasvas Läti turistide arv.
Märtsis peatus majutusettevõtetes 14% rohkem välisturiste kui aasta varem, kõige kiiremini kasvas Läti turistide arv.