Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danske viis Eesti nõukaaega tagasi

    Meelis Mandel Foto: Andras Kralla

    Ehkki Eesti kaudu teenis miljardite räpaste eurode liigutamisega kasumit Taani suurim pank Danske, sai vastu pead vaid Eesti, kirjutab peatoimetaja Meelis Mandel.

    Eestit nähakse maailmas nüüd taas endise nõukogude vabariigina, kus ja kust räpast raha liigutatakse. Karistusest seni pääsenud Danske peakontor võib vaikselt pihku muiata.
    „Esmalt Läti, nüüd Eesti,“ kirjutas Financial Times eelmisel nädalal. Ning lisas, et Danske Eesti filiaalis toimunud 8,3 miljardi eurone rahapesu „on taas toonud esile Balti riikide reputatsiooni räpase raha kanalitena“.
    Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat imestab pühapäevases juhtkirjas, et Danske väärtegu Eestis pole põhjustanud häirekella löömist, moraalset halvakspanu või klientide äravoolu. „Äkki on siis vähem vale aidata idaeuroopa spekulante kui kodumaiseid,“ küsib ta, viidates Nordea karistamisele Panama paberite eest.
    Danske on püüdnud pidevalt näpuga osutada eestlaste poole. Mullu septembris, kui Taani ajalehe Berlingske eestvedamisel asi avalikkuse ette hakkas jõudma, tellis Danske Promontory Financial Groupilt „algpõhjuste analüüsi“, mis jõudis järeldusele, et rahapesu põhjuseks olid tõsised puudujäägid Danske Eesti haru asjakorralduses.
    Nagu rahapesuõpikust
    Danske teenis Eestis rahapesuga päris korralikult, mis ei saanud ilmselt peakontorile märkamata jääda. 2013 aastal teenis Eesti üksus, mille varade maht moodustas Danske varadest 0,5%, tervet 2% kontserni kasumist. 99% sellest tuli mitteresidentide portfellist. Allutatud varade tootlikkus oli Danskel Eestis aastal 2013 üle 400% versus kontserni keskmise 7%ga. Pank selgitas seda toona asjaoluga, et Eesti äri ei vaja nii palju kapitali.
    See kõik toimus ajal, mil Taani pangad eesotsas Danskega ägasid, üritades säilitada intressimarginaale, kuna riigi keskpank viis hoiuste intressimäära alla nulli. Ajal, mil Danske Bank sulges kulude kärpimiseks kümneid kontoreid.
    USA rahapesu spetsialist L. Burke Files, kes Berlingske palvel lekkinud dokumente analüüsis, võttis asja kokku nii: „Danske ja tema juhtkond paistavad lollid. Kontod, mida mina olen näinud, on nagu rahapesuõpikust.“ Ta kirjeldab rahapesule omast sõnakasutust, kus ülekannete selgituses ei öelda mitte naiste rõivad või vaip, vaid tekstiil, ja mitte tualetipott või kraanikauss, vaid sanitaarseade. Ning näiteks sedagi, et ühe riiulifirma ülekannete nimekiri ühe aasta jooksul oli 2207 lehekülge.
    Ehkki Danskele pidi olema asi selge hiljemalt aastal 2013, mil nendeni laekus email vilepuhujalt või vähemalt aastal 2014, mil Eesti finantsinspektsioon vägagi kriitilise raporti neile saatis, alustas Danske suuremat uurimist alles eelmise aasta septembris. Ja piirdus Tallinna suunas näpuviibutamisega.
    Kui äsjastel suvepäevadel oleks blackface’imisega end lõbustanud mitte Tallinna, vaid Kopenhaageni linnajuhid, oleks nad ilmselt tagasi astunud ühiskonna väärtushinnangutega vastuollu minemise tõttu. Seda enam imelik, miks on Taani poliitikud ja panganduse regulaator nii madalat profiili seni hoidnud nende esipanga rahapesu suhtes. Mis siis, et seda tehti Tallinna kontori kaudu. Need rahapesu skeemid pidid olema mitte ainult teada, vaid ka välja töötatud Kopenhaagenis. Vaevalt, et toonane Danske Eesti juht Aivar Rehe sedavõrd tark ja osav oli. Või oli?
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kanad on ka inimesed!
Anname ettevõtjatele aega, et investeeringud ära teha ning toetame trendi, ostes vabalt peetavate kanade mune, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Anname ettevõtjatele aega, et investeeringud ära teha ning toetame trendi, ostes vabalt peetavate kanade mune, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Prantsuse keskpankur ei muretse kallineva nafta pärast: olgem kannatlikud
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
3 olulist asja, mida õpetas soomlaste õnnetunde meistriklass
Soome pälvis kuuendat aastat järjest maailma kõige õnnelikuma riigi tiitli. Soomlaste pakutav tasuta kursus õnnetunde saavutamiseks tõi esile kolm olulist õppetundi, vahendab CNBC.
Soome pälvis kuuendat aastat järjest maailma kõige õnnelikuma riigi tiitli. Soomlaste pakutav tasuta kursus õnnetunde saavutamiseks tõi esile kolm olulist õppetundi, vahendab CNBC.
Olerex ja juhatuse liige said kaela kriminaalkahtlustuse "See on lavastatud süüdistus!"
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.