Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas hakkab jälle peale?

    Viimase aja üks populaarsemaid küsimusi on olnud, kas äsjane turgude müügilaine oli korrektsioon või midagi hullemat? Seda saab paraku öelda alles takkajärgi, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

    Peeter Koppel annab ajakirjanikele ülevaadet finantsturgudest.Foto: Erik Prozes, Erik
    Praegu võib vaadata seda, millises tsükli faasis me asume ning sellest järeldada, et keskkond on tõepoolest muutumas. Samas mitte nii dramaatiliselt, et hakata rääkima sellest, et just oktoobris 2018 hakkas kõik (jälle) halvasti minema.
    Pärast kriisi on enamik keskpanku loonud tunduvalt rohkem raha, kui majandus neelata suutis. Suur osa liigsest rahast voolas finantsturgudele ja tõstis hindu. See protsess pööratakse aina rohkem tagasi. Seega likviidsuse vähenemine süsteemis avaldab mõju ka varade hindadele.
    Tundub, et USA ja Hiina vaheline kaubandussõda muutub esialgu tõsisemaks. Rahvusvaheline Valuutafond on öelnud, et see avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. Lisaks tekitab see inflatsiooni, mille tulemusena peavad keskpangad – eriti Föderaalreserv – pidurit kõvemini vajutama. Kõrgemad intressid sunnivad varahaldureid seniseid allokatsioone ümber vaatama ja muudavad riskantsed varad senisest vähem atraktiivseteks.
    Kõrgemad intressid dollarile tähendavad ka teiste valuutade suhtes kallimat dollarit. See on väga ebameeldiv arenevatele turgudele, mis on minevikus kandnud tohutuid dollarivõlgu. Tulemusena satuvad nad stabiilsesse nõiaringi, kus ebakindel/nõrk valuuta toob kaasa suurema võlakoorma, mis põhjustab veelgi nõrgema valuuta ja nii edasi. Seda negatiivset nõiaringi mõjutab lisaks Hiina jüaani langus. Peking lubab jüaanil langeda, et kompenseerida USA kehtestatud imporditariife.
    Itaalia šantažeerib ülejäänud Euroopat, suurendades riigi eelarvepuudujääki. Brüssel ei saa aga võtta karmi hoiakut, riskimata kriisiga Euroopa majandus- ja rahaliidus. See võiks viia euro kadumiseni. Selle mündi teine pool on Itaalia valitsuse võlad, mis tõusevad üha kõrgemale tasemele. See muudab olukorra üha ebastabiilsemaks.
    Konkurentsivõime on tegelik probleem
    Lääne tegelik probleem seisneb pidevas konkurentsivõime vähenemises. Seda probleemi tuleks lahendada, võttes tarvitusele kõikvõimalikke meetmeid, mis võiksid konkurentsivõimet taastada. Neid meetmeid on aga poliitilisest seisukohast raske maha müüa. Seetõttu hoitakse improvisatsiooniliste vahenditega majanduskasvu praegusel tasemel. See on seotud võla kogunemisega. Riigivõla ja SKT suhtarv peaaegu kõikjal jõudnud rekordtasemele. See muudab suurema osa majandustest haavatavaks isegi kõige väiksemate tagasilöökide suhtes.
    Trumpi poliitika Iraani suhtes toob kaasa kõrgemad naftahinnad. Peale selle, et see tekitab inflatsioonile survet, peaks tähelepanu pöörama ka sellele, et kõik majanduslangused pärast aastat 1960 on astunud ühte sammu nafta hinna tõusuga.
    Kokkuvõttes on piisavalt tegureid, mis tõenäoliselt aktsiahindu (edaspidigi) survestavad – seda enam, et viimase kümne aasta jooksul „loodud“ raha on paljude piirkondade aktsiad ajanud fundamentaalselt kalliks. Samas peab ikkagi nentima, et tsükli tipp ei ole veel käes ning nii tarbimine, tootmine kui investeeringud just ettevõtete tasandil viitavad annavad sellele täna selge kinnituse. Sellises kontekstis on mõistlik eelistada edaspidigi aktsiaid võlakirjadele ja unustada veel vähemalt täna see mõte, et „jälle hakkab peale.“
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.