Ingmar Kurg • 10. detsember 2018 • 4 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Tubakapoliitika kahjustab tervist ja majandust

E-sigarettide aktsiis on pannud 5000 inimest taas suitsetama, tekitades ühiskonnale ja maksumaksjale olulist kahju, kirjutab NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurg.

Kopsuliidu andmeil sureb Eestis ligi 2000 inimest aastas suitsetamise tõttu.  Foto: Raul Mee

Palju on arutatud selle üle, millist mõju on alkoholiaktsiisi tõstmine avaldanud rahvatervisele ja majandusele – kokkuvõtvalt on mõlemad kahju saanud. Hiljuti Eestis läbi viidud küsitluste põhjal saab hinnata, millist mõju on avaldanud tubakaaktsiis ning e-sigarettide e-vedelikele ja selle komponentidele aktsiisi kehtestamine.

Eesti Kopsuliidu andmeil sureb Eestis ligi 2000 inimest aastas suitsetamise tõttu, st haigustesse, mis on otseselt põhjustatud suitsetamisest. Suitsetamine on peaaegu iga viienda surma põhjus. Maailma Terviseorganisatsioon WHO on tunnistanud sigaretid tapjaks number 1.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on aastatega suitsetajate arv vähenenud. See sai hoo sisse, kui Eestisse jõudsid e-sigaretid, mis aitasid kaasa suitsetamisest loobumisele. Seda märkasid ka riigiametnikud, kes tubakaaktsiisi vähenemise kartuses hakkasid levitama väärinfot e-sigarettide kohta ja otsisid mooduseid nende karmiks maksustamiseks.

Tervisevaldkonna ametnike tegevust hinnates võib öelda, et neil on tagurlikest poliitikatest tekkinud sõltuvus, mida on sama raske maha jätta kui suitsetamist. Eesti tubakapoliitikaga on saanud eelise tavalised sigaretid. Tervist vähem kahjustavamad alternatiivid, mille abil saaksime suitsetajate terviseriski vähendada, on aga põlu all. Sarnaneme Indiaga, kus tubakatööstuse kaitseks otsustati kehtestada karmid piirangud vähem kahjulikele alternatiividele või need osades piirkondades sootuks keelata.

Väärarvestus tekitas piirikaubanduse

Tänavu 1. aprillist hakkas Eestis kehtima e-vedelike aktsiis 200 eurot liitri kohta. Odavaimate e-vedelike hinnast moodustab aktsiis ligi kolmandiku, kallimate puhul viiendiku. Lõpphinda tõstsid ka kohustuslikuks muutunud aktsiisilao kulud. Tarbijate jaoks tähendas see koos lisanduva käibemaksuga e-vedeliku hinna mitmekordset tõusu. Selle tulemusel muutus e-sigarettide kasutamine kallimaks kui suitsetamine.

Selle taustal võiks ju oodata, et riigieelarve saab olulist täiendust. Algselt planeeriti 4 miljoni euro suurust tulu, kuid üsna kiiresti korrigeeriti prognoos 1 miljonile eurole. Põhjus oli Läti, kus e-vedelikud koos maksudega on poole odavamad kui meil. Nii võib Lätis käivate eestlaste ostukorvidest leida üha sagedamini e-vedelikke.

Lisahoog piirikaubandusele ei ole ainuke tagajärg, mille e-vedelike aktsiis on endaga kaasa toonud. Nii NNA Suitsuvaba Eesti kui ka Turu-uuringute AS viisid sel sügisel läbi küsitlused, mis näitasid, et hinnanguliselt 5000 inimest on naasnud tavaliste sigarettide suitsetamise juurde. See on oluline kahju rahvatervisele ja hoiatasime seesuguse tulemuse eest riigikogu.

Must turg on hakanud vohama

Aktsiisi tõttu on suurenenud odavamate alternatiivide ostmine mustalt turult või hakatud e-vedelikku ise kokku segama. Sisekaitseakadeemias kaitstud lõputööst selgub, et Facebookis võtab esimese aktsiisivaba e-vedeliku müüja leidmine aega ligi neli minutit. Kümne minutiga on pakkujaid juba üle kümne. Umbes pooled e-sigarettide kasutajatest on sellist teed läinud ehk nad ei osta seaduslikke e-vedelikke, mida on Euroopa laborites testitud. Euroopa tubakadirektiivi üks peamisi eesmärke – suurendada e-sigarettide tarbimise ohutust – on Eesti riigi otsuste tõttu kaotanud siinmail oma mõtte.

Samal ajal on riike, kes on mõistnud alternatiivide potentsiaali aidata inimestel kiiresti suitsetamisest loobuda. Näiteks Suurbritannias ja Hollandis on riiklikud kampaaniad, mis kutsuvad suitsetajaid üles loobuma suitsetamisest e-sigareti abil. Need tuginevad teadusuuringutele, mis kinnitavad, et e-sigaretid on võrreldes tavaliste sigarettidega vähemalt 95 protsenti vähem kahjulikumad. Ka Rootsis, Norras ja Islandil on vähem kahjulike alternatiivide abil kahanenud suitsetajate arv. Rootsi on juba suitsuvaba riik ehk suitsetajaid on alla 5 protsendi. Island ja Norra jõuavad selleni tõenäoliselt paari-kolme aasta pärast.

Negatiivseid tagajärgi tuleb veel

Miks Eesti ei soovi selles vallas Põhjamaade hulka kuuluda? Meid, eestlasi, on liiga vähe selleks, et lasta käest võimalus anda suitsetajatele alternatiiv, millega vähenevad riskid nende tervisele. Eesti riigi eesmärk peaks olema luua seadusi, mis kaitsevad ja toetavad inimeste elu.

Negatiivseid tagajärgi on Eestis oodata veelgi, kui 2019. aasta suvel hakkab kehtima e-vedelike maitsete keeld. See mõjutab umbes 80 protsenti e-sigarettide kasutajatest, sest Eestis nad maitsestatud e-vedelikke enam osta ei saa ning alternatiive hakatakse otsima piiri tagant ja mustalt turult või siis kasutatakse käepäraseid maitsestajaid. Ainuke lubatud maitse on tubaka maitse. Uuringud toetavad väidet, et maitsete valiku võimalus on inimeste jaoks oluline motivaator suitsetamise mahajätmiseks e-sigareti abil. Siit saab teha järelduse, et riik soovib e-sigareti kasutajad tagasi kahjulikuma suitsetamise juurde meelitada.

Kevadel on valimised tulemas ja valijad peaks väga tõsiselt kaaluma, milline hinnang anda rahvasaadikute tööle, kelle seadusloome tulemusel suureneb suitsetajate arv. Mis on tähtsam, kas aktsiis või inimeste tervis?

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt