Artikkel
  • Jaga lugu:

    Näilisus ja tegelikkus sotsiaalmeedia ajastul

    Kas maailmas on vaesus suurenemas või vähenemas? Kas jõulukinkide ostmata jätmine muudab Hiina töölise elu paremaks või halvemaks? Paljud globaalsed probleemid ei ole päris sellised, nagu need sotsiaalmeedia kaudu paistavad, kuid vahel on tegelikkusest tähtsam, kuidas inimesed olukorda tajuvad, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

    Mihkel NestorFoto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix
    Ühel hiljutisel konverentsil küsis moderaator osalejatelt mõtteärgituseks, kas nende arvates on absoluutne vaesus maailmas viimase 20 aasta jooksul kolm korda suurenenud, jäänud samaks või hoopis kolm korda vähenenud. Igaüks võib nüüd mõelda, milline on õige vastus, kuid ühele päriselust võõrdunud analüütikule oli tulemus igal juhul üllatav.
    Nimelt uskus enamik osalejatest, et vaesus on selle perioodi jooksul kolm korda kasvanud. Õige vastus on muidugi vastupidine – viimaste aastakümnete kiire majandusarengu tingimustes on absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kahanenud vähem kui 10 protsendini maailma rahvastikust. Võrdluseks: 1996. aastal oli see osakaal 30 protsendi juures, 1980ndate alguses ületas koguni 40 protsenti.
    Miks on siis 90 protsenti inimestest vastupidisel arvamusel? Sest me näeme maailma koledusi nüüd palju rohkem kui kunagi varem. Pidev uudisvoog ja sotsiaalmeedia toovad meieni sünged pildid näljahädas lastest Jeemenis, imekitsukestes korterites elavatest Hongkongi lihttöölistest ja kolonnides liikuvatest majanduspõgenikest. Nutitelefoni ekraanilt vastu vaatav õudus näib käegakatsutav ja reaalne ning selle taustal ei tule pähegi küsida, kas nähtu on „statistiliselt representatiivne“.
    Kas jõulukingid kurnavad Hiina töölisi?
    Maailma hädade nägemine läbi telefoniekraani on olnud soodne kasvulava Facebooki-põhise kodanikuühiskonna tekkeks, mille ehk peamine ilming on sotsiaalse sõnumiga postituste jagamine. Nähes fotosid nigelates tingimustes töötavatest Hiina vabrikutöölistest või maailmameres ulpivast plastist, tärkab heaoluühiskonna vilju nautivas kodanikus sügav mure. Olukord maailmas on aina halvem, kapitalism hävitab nii inimeste elu kui ka keskkonna! Vahel tasub aga hea narratiivi kõrval vaadata ka numbreid.
    Lähemalt Hiina vabrikutöölistest. Hiljuti levis Facebookis nukker pilt oma töölaudade taga tukkuvatest Hiina õmblejannadest koos refereeringuga ajalehe The Guardian artiklile, mis kirjeldas sealsete tööliste rasket elu ja naeruväärset palka, mida nood oma töö eest, võrreldes toote lõpphinnaga, teenivad. Postitusega kutsuti inimesi taolist olukorda mitte taluma ja selle vastu võitlema, jättes jõulude ajal poest kingitused ostmata. Tundub ju iseenesest õilis üleskutse, kuid mida see tegelikult tähendab?
    Eesti jaekaubanduse müük tõuseb detsembris tavapärasest ligi 20 protsenti kõrgemale. Kuigi kingitused moodustavad vaid osa pühadeaegsetest kuludest, on nende osakaal pere-eelarves ikkagi märkimisväärne. Ja kui kingikotti satub midagi materiaalset, on tõenäosus suur, et pärit on see just Hiinast. Mis juhtuks, kui jätaks kingid ostmata? Ilmselt mitte palju. Kui aga nii käituks terve maailm? Õhku jääks paiskamata süsinikdioksiidi, maapinda alles tooraine ja Hiina vabrikutööline saaks kindlasti lühema tööpäeva – või pääseks tööst üldse.
    Kuid kas see on tegelikult see, mida heasoovlikud inimesed Facebookis soovivad? Statistikast selgub, et viimase 20 aasta jooksul on keskmine palk Hiinas kümnekordistunud. Mis veelgi olulisem, absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on langenud poolelt elanikkonnalt vähem kui 1 protsendini. Seega on humanistlikust vaatevinklist lähtudes olnud kõiksuguse Hiina päritolu träni ostmine parim, mida üks jõuka lääne kodanik on saanud sealsete inimeste heaks teha. Just Hiina ja India kiire majandusareng on peamine põhjus, miks globaalne vaesus on viimastel kümnenditel niivõrd kiiresti vähenenud.
    Kahjuks on ebatõenäoline, et taoline võidukäik lähikümnendeil jätkuks. Praegu on absoluutne vaesus valitsemas peamiselt Aafrika riikides, kus ettevõtlusega tegelemine on pehmelt öeldes problemaatiline. Lugematu arv heategevusorganisatsioone on küll püüdnud regiooni toiduabi, meditsiini, hariduse ja palju muuga toetada, kuid poliitilise stabiilsuse ja õiguskorra kehtestamine ei ole nende võimuses. Väga musta huumoriga öeldes – kui Hiina vaesusest väljatõmbamiseks piisas Mao Zedongi surmast, siis Aafrikas on võimul olevaid ja potentsiaalseid hirmuvalitsejaid lihtsalt liiga palju.
    Näilisus sünnitab tegelikkust
    Maailm läbi Facebooki ja maailm läbi statistika on kohati väga erinevad. Patroneerival viisil inimeste numbritega harimine võib tekitada küll meeldivat üleolekutunnet, kuid lõpuks loeb inimeste arvamus, mitte tegelikkus. Praegu Prantsusmaad rüüstavad inimesed võivad globaalses mastaabis elada kui kuninga kassid, aga kuna nad tajuvad elu vaese ja ebavõrdsena, siis väljendavad nad tekkinud frustratsiooni väga reaalsel viisil. Seetõttu näeme tulevikus ilmselt aina enam, et tegelike probleemide asemel tuleb riikidel tegeleda küsimusega, kuidas kodanikud ühiskonda tajuvad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.