Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kapitalil on rahvus

    See ei ole hea pikk strateegia, kui me korjame majandusest igal aastal pensionifondide maksetena kokku arvestatava hulga kapitali ja suuname selle Eestist välja, kirjutab Eesti 200 juhatuse liige ning Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe.

    Priit Alamäe.Foto: Andras Kralla
    Viimasel paaril nädalal on käima läinud väga elav arutelu panganduse ja pensionifondide üle, mida on vedanud Indrek Neivelt. Arutelu järeldus on õige: sulase ja peremehe vahe tänases maailmas on see, kelle käest on kapital ja kus on peakorterid. Aga asja tuumani ei ole jõutud.
    Praeguses Eestis on „Rootsi pankade“ isegi kaudne kaitsmine selgelt ebapopulaarne tegevus, aga räägime palun faktidest. Kui keegi kasutab väljendit „liiga suured kasumid“, siis minul ettevõtjana tekitab see külmajudinaid ja eriti olukorras, kui selliseid mõtteid hakkavad väljendama poliitikud. Poliitiliselt on ettevõtete „liigkasumlikkusesse“ sekkumine õigustatud ainult juhul, kui tegemist on monopoli või kartelliga ja sellisel juhul peaks seda tegema konkurentsiamet, mitte poliitikud.
    „Rootsi pankadeks“ said meie pangad pärast seda, kui eestlastest omanikud otsustasid nad rootslastele ära müüa. Kui trükkida Google'isse „swedbank shareholders“ või „seb shareholders“, siis selgub, et nende „Rootsi pankade“ suurimad aktsionärid on enamjaolt kohalikud pensionifondid. Eestlastele kuulunud pangad müüdi Rootsi pensionifondidele ja kindlustusfirmadele kuuluvatele pankadele kunagi sellepärast, et nende kapital oli pikem ja odavam.
    Eelistatakse kohalikke
    Kapitalil on rahvus. Sama eeldatava tootluse tingimustes eelistab arenenud riikides kapital alati kohalikke ettevõtteid, sest need on investorile arusaadavamad ja sellest tulenevalt ka väiksema tunnetatava riskitasemega. Kapital läheb riigist välja siis, kui väljastpoolt saadav tootlus on oluliselt suurem, sest investorile kaasneb teise riiki minekuga ka suurem tunnetatav riskitase.
    See reegel kehtib eriti olukorras, kus kapitali sihtriik on investori vaatepunktist vähem arenenud ja riskantsem (näiteks Rootsi vs. Eesti). Jah, lisaks tootlusele on alati ka riskide hajutamise dimensioon, aga sama tootluse eelduses hajutatakse riske sama riskitasemega turgudele investeerides (Rootsi vs. Saksamaa).
    See, kas piltlikult eestlased ostavad ära rootslastele kuuluva ettevõtte või vastupidi, sõltub nende kapitali hinnast ja pikkusest. Kapitali järjestub investeerimishorisondi järgi järgnevalt: pensionifondid ja kindlustusfirmad, aktsiafondid, private equity (erakapitali investeerimisfondid) ja family offices (rikaste üksikisikute või perekondade kapitali investeerivad asutused), mezzanine (kapitali ja laenu hübriidid) ja riskikapital. Mida pikem on kapital, seda väiksem on eeldatav lühiajaline kapitali tootlus ehk seda madalam on kapitali hind ettevõtjale.
    Kapitali hind on maailmas samasugune sisendkulu kui tööjõu- või energiakulu. Mida kallim on nende sisendkulude kombinatsioon, seda väiksem on ettevõtte konkurentsivõime. Eesti ettevõtjale on täna kättesaadav eelkõige riskikapital ja teatav määral private equity. See tähendab automaatselt seda, et piiriüleses konkurentsis jääme teisetele alla. Ei ole olemas sellist tulevikustsenaariumit, kus Eestis on kõrged palgad, kõrged ressursitasud ja kõrge kapitali hind ja me oleme globaalselt väga edukad. Ja kui me ei ole globaalselt väga edukad, ei ole ka meie pensionäride tulevik helge.
    Pensioniraha on vundament
    Pensioniraha on igas riigis kõige olulisem pikaajalise kapitali allikas kohalikele ettevõtetele. See on see vundament, millele saab ehitada rahvusvahelise majanduse – „peremeeste riigi“. Senikaua, kui enamik meie pensionirahast on paigutatud otse teiste riikide ettevõtetesse, oleme majandusena pikaajaliselt rahvusvahelisest konkurentsist väljas.
    Me ei tohi süüdistada ühtegi panka ega pensionifondi. Nad tegutsevad neile etteantud raamides. Pensionifondide raamid on teinud meie seadusandjad selle sajandi alguses ja neid on aeg-ajalt kohendatud. Me peame säästma tulevikuks ja kogumispensioni mõte oli väga õige, aga selle juures unustati ära Eesti majanduse pikaajaline areng ja fakt, et kapitalil on rahvus. Ärme süüdista siin ka poliitikuid, kes kunagi neid otsuseid oma parima teadmise järgi tegid. Eksimine on inimlik.
    Tuleviku pensioni suuruse määravad ära kolm tegurit: tootlus, haldustasud ja pensionimaksete aluseks oleva palganumbri pikaajaline kasv. Nagu öeldud, ei saa meie ettevõtted lõpmatult palganumbrit suurendada olukorras, kus nendele kapitali hind ei ole konkurentsivõimeline, sest me ei saa olla globaalses konkurentsis edukad, kui kõik meie sisendkulud on teistega võrreldes suuremad. Ja ettevõtete võime innovatsiooni investeerida sõltub samuti meile kättesaadava kapitali hulgast ja hinnast.
    Praegu on poliitikud usinalt asunud tegelema esimese kahe teguriga – pensionifondide tootlus ja haldustasud –, sest see on populaarne ja seda lihtne seletada. Kolmanda teguriga on ka ju tegelikult lihtne – tuleb lihtsalt ettevõtetelt nõuda, et nad palka tõstaksid. Tegelik elu on kahjuks keerulisem.
    Me korjame meie majandusest igal aastal pensionifondide maksetena kokku arvestatava hulga kapitali ja suuname selle Eestist välja. See ei ole hea pikk strateegia meie majanduse arendamiseks. „Peremeeste maa“ tähendab seda, et Eestis on peakorterid ja me toome siia kokku kasumi teistest riikidest. Selleks, et teistes riikides kasumit teenida, on vaja sinna investeerida või seal mõni ettevõte ära osta. Selleks on meie ettevõtetel vaja pikaajalist mõistliku hinnaga kapitali.
    M.o.t.t.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.