Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välistudengile eesti keel suhu
Välistudengeid on mõtet Eestisse kutsuda, kui neist on lõpetamise järel ka Eesti ühiskonnale otsene kasu. Selleks tuleb riigikeelt osata, kirjutab Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Suurendame uuest õppeaastast eesti keele õppe mahtu kõigi õppetasemete üliõpilastele ning sisuliselt tähendab see, et hiljemalt kolme aasta pärast on iga meie ingliskeelse õppe lõpetajaga võimalik lõpuaktusel eesti keeles vestelda.
Vastavalt õppekavade muudatustele on kohustusliku eesti keele õppe maht Ettevõtluskõrgkooli Mainor kõigis ingliskeelsetes õppekavades rakenduskõrghariduse tasemel 12 ainepunkti ja magistriõppes 6 ainepunkti. Sellele lisandub võimalus võtta täiendavat keeleõpet vabaainetena. Keeleoskus tasemel A2 võimaldab igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla.
Eesti keele õpe käib lahutamatult koos praktika- ja töövahendusega. Juba praegu viime kokku Eesti ettevõtjaid ning vajalike oskustega üliõpilasi. Moodustub tervik, millega välistudeng saab koolist keeleõppe ja tööandja juurest keelepraktika.
Mainoris on ingliskeelses õppes eesti keele õpe alati kohustuslik olnud, mis on kahjuks Eesti kõrghariduses erandlik. Kuna riiklikes ülikoolides maksavad välismaalaste õppe kinni Eesti maksumaksjad, siis on väga oluline, et ka need tudengid õpiksid eesti keelt. Praegu on avalik-õiguslike ülikoolide keeleõppeprogramm ja lubadused liiga lahjad ja muudavad tegelikku olukorda vähe.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?